/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/10/28/3469097t1h8b5b.jpg)
Keskkonnaministeeriumi plaanitud keskkonnatasude hüppeline kasva võib märgatavalt tõsta Rail Balticu Eesti trassi maksumust, selgus majandusministeeriumi tellitud uuringust.
Keskkonnatasude tõus kasvatab ka Rail Balticu hinda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rail Baltic on äärmiselt ehitusmaterjalimahukas projekt, kuna selle trassi pikkus Eestis on 211 kilomeetrit ning täitepinnase ehitusmaksumuse suurenemine kümne protsendi võrra toob kaasa ka projekti ehitusmaksumuse väga märkimisväärse suurenemise, teatas majandusministeerium.
Samas tuleks ministeeriumi teatel täpsemate hinnangute andmiseks kaevandustasude tõstmise mõjudest Rail Balticu projektile täiendavalt analüüsida.
Keskkonnaministeeriumi plaani kohaselt kasvavad ehitusmaavarade kaevandamisõiguste tasud 2020. aastani neli protsenti ja pärast seda viis protsenti aastas.
Keskkonnaministeeriumi arvutuste kohaselt tuleb kaevandajatel 2016. aastal maksta mitteenergeetiliste maavarade eest kaevandamisõiguse tasu 9,1 miljonit eurot, mis on 310 000 eurot rohkem kui 2015. aastal.
Sellisest kasvust ei saa ministeeriumi arvates tuleneda ehitusmaterjalide hinna suurt tõusu ja inflatsiooni kiirenemist. See on pigem signaal sektorile, et nad peavad taastumatut ressurssi võimalikult kõrgelt väärindama.
Maavara kaevandamisõiguse tasude osatähtsus on ehitusmaavarade kaevandajate ärikuludes 2015. aastal alla nelja protsendi, 2025. aastaks kasvaks see viie protsendini.