/nginx/o/2011/12/21/885768t1h1a90.jpg)
79 protsenti Eesti ettevõtjaist kavatseb tõsta palku järgmisel aastal. 35 protsenti neist kavatseb tõsta ka hindu.
Ettevõtjad tahavad tõsta nii hindu kui palku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Palku kavatseb tõsta 79 protenti ettevõtjaist, pooled neist kuni viis ptotsenti. Palgatõus tuleb enamasti välisest survest, suurimaks neist kvalifitseeritud tööjõu puudus, mille tõttu tahab palku tõsta üle umbes 45 protsenti ettevõtjaist. Teine oluline põhjus, mida mainis umbes veerand ettevõtjaist, oli töötajate surve.
«Eesti Pank on öelnud, et sellised väikesed ja madala tootmisefektiivsusega ettevõtted ei jää ellu sellistes tingimustes, kus tuleb kogu aeg palka tõsta. Palgatõusule peab mingi hetk pidur peale tulema ja ettevõtjad peavad otsima võimalusi oma tootlikkust ja efektiivust tõsta ja selle läbi parandama majandustulrmusi ja siis palku tõstma,» kommenteeris KPMG Baltics OÜ juhatuse esimees Andris Jegers uuringut «KPMG Majanduse Pulss».
Ülejäänud 30 protsendi mainis, et palgatõusu põhjuseks on kas tööviljakuse kasv, paremad väljavaated siseturul, ekspordi kasv või ettevõtte paranenud majandustulemuse.
Pooled ettevõtteist töötajate arvu muuta ei kavatse. «Ettevõtjad toimetavad alamehitatuse tingimuses. Sobilikke töötajaid võtta ei ole, teistpidi tuleb olemasolevaid töötajaid hoida ja neile palka maksta korralikult,» ütles Jegers.
Käibe kasvatamiseks kavatseb 35 protsenti ettevõtjaist hindu tõsta, teist samapalju kavatseb tõhustada turundustegevust. Pisut enam, 37 protsenti kavatseb käivet kasvatada tööviljakuse kasvatamise teel. Finantsplaneerimist kavatseb sel eesmärgil parandada vaid kolm protsenti ettevõtteist.
«Tundub, et finantsjuhtimine on Eestis maailmatasemel – olematu arv vastanutest ütles, et see võiks veelgi paraneda, selles mõttes, et sellest tekitada käibekasvu allikas,» ütles Jegers.
Uuringus «Majanduse Pulss 2014» osales 456 inimest kaheksast Kesk- ja Ida-Euroopa riigist. Enamik olid tööstusettevõtteist. Uuring toimus Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Rumeenias, Slovakkias, Tšehhis ja Ungaris.