/nginx/o/2014/06/04/3087064t1h4f59.jpg)
Mõõduka majanduskasvu jätkumisele viitas juba juulist paranema hakanud töötleva tööstuse eksport, mis toetas selle sektori tootmismahu kasvu.
«»
Tööstussektor panustas majanduskasvu enim
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Töötleva tööstuse tootmismaht on sel aastal järk-järgult paranenud ning esialgsetel andmetel panustas see sektor kolmanda kvartali majanduskasvu kõige enam. Mitmete kaupade ja teenuste hinnalangus koos tugeva palgakasvuga on suurendanud eratarbimist ning kiirendanud jaekaubanduse kasvu,» ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina pressiteates.
Esialgsete andmete järgi kolmandal kvartalil investeeringud aga vähenesid või vaid olid marginaalse kasvuga. «Vaatamata sellele on Eestis investeeringute osakaal SKP-st teiste riikidega võrreldes (sh, Läti, Leedu ja EL keskmine) suhteliselt suur,» märkis ta.
Kaupade impordikasv kolmandal kvartalil küll kiirenes, kuid nõrk investeerimisaktiivsus oli sellele piduriks. Kuna ekspordikasv oli impordist tugevam, siis puhaseksport suurenes ja andis tugeva panuse majanduskasvu.
Kuigi meie peamiste kaubanduspartnerite järgmise aasta majanduskasvu väljavaade on mõnevõrra halvenenud, ootame siiski selle tagasihoidlikku paranemist. See annab eksportijatele nendel turgudel rohkem võimalusi, eriti arvestades meie suhteliselt väikseid ekspordimahtusid ning osade riikidega võrreldes madalamat hinda.
Ligikaudu kolmandik kaupade ekspordi vähenemisest sel aastal on seotud Venemaa turuga. Venemaa suunalise ekspordi languse taga on sealse majandusolukorra, sealhulgas sisenõudluse, halvenemine. «Augustis Venemaa poolt teatud põllumajandustoodetele ja toiduainetele kehtestatud sanktsioonide mõju Eesti majanduskasvule on olnud väike,» ütles Mertsina.
Kiire palgakasv koos järgmisel aastal alaneva tööjõu maksukoormusega toetavad tugeva eratarbimise jätkumist.