Garantiiga muruniiduki remont võib tuua arve

Muruniidukite müüjate väitel tekivad hädad teraga enamasti kasutaja, mitte tootja süül ja ei kuulu seetõttu garantii alla. Foto: Toomas Huik

Mõni nädal tagasi saatis Hiiumaal Kärdlas elav Tiit Räis oma murdunud terakinnitusega muruniiduki garantiiremonti, masinat kätte saades sai ta aga kehtivast garantiist hoolimata arve.

Arvel seisis tehtud tööde nimekirjas terahoidja vahetus ja aiatehnika hooldus, mille maksumus oli kokku 378 krooni ja 50 senti. Seda, miks tööd garantii alla ei läinud, põhjendas niiduki müünud kauplus Faasion sellega, et terahoidja oli murdunud mehe enda süül.

Kuigi arve polnud teab mis suur, keeldus Räis seda maksmast. Mingit suuremat õnnetust polnud muruniiduk Castelgarden tema süül läbi teinud ja remont oleks pidanud minema garantii alla. Väiksemaid kõkse Räis siiski ei välistanud, kuid neid võiks üks niiduk mehe hinnangul taluda.

Firma taganes

«Nagu öeldakse, muruniidukit keegi siidilipul või parkettpõrandal ju ei libista, ta ikkagi sõidab kuskil maastikul, kus võib juhtuda mida iganes,» ütles Räis ja lisas, et tema arvates põhjustas terakinnituse murdumise tootmisdefekt.

Et  masinat parandanud firma siiski oma nõudest ei taganenud ega andnud mehele enne arve tasumist ka niidukit kätte, pöördus Räis tarbijakaitsesse. Sealt saadud nõu järgi kirjutas ta Faasionile avalduse, milles palus näha ekspertiisi tulemusi, kus tema süü ja tootja süütus tõestatud oleks.

Ekspertiisiakti Faasion kliendile ei esitanud, kuid loobus pärast Postimehe telefonikõnet raha nõudmisest ja tõi päev hiljem mehele parandatud muruniiduki tagasi. Selgitusena märkis firma juhatuse liige Hanno Kiil, et ekspertiisi ei pea ta vajalikuks ja kulud võtab firma enda kanda mitte kuhugi viivate vaidluste vältimiseks.

Castelgardeni ja Stiga muruniidukite maaletooja firma Loodusinvest müügijuht Alar Sarapuu pidas ekspertiisi samuti ebavajalikuks, sest see maksab kindlasti rohkem kui mõnisada krooni.

Tema sõnul on üsna tõenäoline, et ekspertiis oleks siiski tuvastanud kasutaja süü ja sellisel juhul oleks tuhandetesse kroonidesse küündiva arve pidanud kinni maksma Räis ise. «Praktika näitab seda, et see terahoidik puruneb pärast teatud löögi saamist, kui tera on kivi saanud, mättasse läinud või mõne takistuse otsa sõidetud,» ütles Sarapuu.

Räisi väite peale, et muruniiduk peaks väiksemaid kõkse ikka taluma, vastas maaletooja, et jah, kuid päris kivipurustaja see ka pole. Samas lisas ta, et absoluutse kindlusega ei saa muidugi väita, et terahoidik alati kasutaja süül puruneb.

Probleeme ka teradega

Selliseid vaidlusi tuleb Sarapuu sõnul ette ka muruniiduki terade pärast. «Tihtilugu tulevad inimesed jutuga, et näete, see niidutera on nüri ja see ei lõika enam,» ütles ta. «On olnud mõned juhused, kus ka tera võib olla mingisuguse tehase veaga, kuid 99 protsendil juhtudest on see nüriks läinud aktiivse kasutuse tulemusena.»

Mured muruniidukitega pole võõrad ka tarbijakaitseametile. Konkreetset arvu, kui palju kaebusi niidukite kohta laekub, ei osanud ameti esindaja Hanna Turetski öelda, sest eraldi arvestust nende üle ei peeta. Küll aga jõuab tema sõnul igal aastal mõni seesugune kaebus nende lauale.

«Kui tarbija on veendunud, et tegemist on tootmisveaga, tuleb tal esitada kaebus müüjale. Müüja on kohustatud kaebuse vastu võtma ja tarbijale 15 päeva jooksul kirjalikult vastama,» kirjeldas Turetski korrektset toimimisviisi.

«Kui müüja keeldub kaebust lahendamast või tarbija ei ole nõus müüja pakutud lahendiga ja leiab, et tema õigusi on rikutud, võib abi saamiseks pöörduda tarbijakaitseameti poole.»

Ekspertiisi nõudmise ja selle eest tasumise kohta ütles Turetski selgituseks, et esimese kuue kuu jooksul alates muruniiduki ostmisest peab tõendamisega seonduva korraldama müüja ja kliendile on see tasuta.

Hiljem tasub asjatundjate arvamuse eest tavaliselt süüdi jääv pool. Kuna Räis ostis muruniiduki eelmise aasta augustis, oleks kõnealusel juhul kehtinud just viimane tava.