Kes kontrollib, et pakend ei valeta?

Tere D-vitamiiniga piim. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Mitu lugejat on pöördunud toimetuse poole saamaks teada, kas pakendil märgitud info on õige. Küsitud on näiteks selle kohta, kas piim ikka sisaldab D-vitamiini.

Lugeja küsis, kelle ülesanne on kontrollida, mida tootjad pakendile kirjutavad. «Kui näiteks piimapakendil on peal kirjas rikastatud D-vitamiiniga või Leiburi leival on kirjas 20 protsenti rohkem kiudaineid,» selgitas ta oma küsimust.

«Ostsin Tere D-vitamiiniga piima ja maitse oli küll imelik, pigem pahaks läinud maitsega piim. Nii hakkasingi mõtlema, kas see on D-vitamiin,mis selle maitse teeb selliseks või kust ma tean, et seal tõesti on D-vitamiin sees?» kirjeldas ta olukorda, mis ajendas teda toimetuse poole pöörduma.

Ka teine lugeja uuris pakendimärgistuse kohta. «Kes reaalselt kontrollib, kas tootja märgib pakendile õiget infot? Mina näiteks ei tea, kelle laboris ja mis teid pidi see info tootele saab,» uuris ta.

«Kui paneme peale terviseväite näiteks D-vitamiini sisalduse kohta, peame seda vajadusel veterinaar- ja toiduametile (või mõnele teisele päringu saatnud isikule või institutsioonile) tõestama,» ütles  Leiburi turundusjuhi Annika Oja, kelle sõnul on selleks tõestuseks analüüsi tulemused sõltumatust laborist.

«Meie oleme oma tooteid saatnud Soome Eurofins laborisse, kus määratakse D-vitamiini sisaldust toidus. Sealt oleme saanud tulemused, mis kinnitavad meie väidet: D-vitamiini on selles tootes tõesti nii palju, nagu me oleme pakendil väitnud,» rääkis Oja ning lisas, et oluline ei ole mitte üksnes see, et D-vitamiini tootes leiduks, vaid ka see, et seda oleks terviseväite saamiseks piisaval hulgal.

Tere kvaliteedijuhi Kaisa Ringmäe sõnul lähtub piimatööstus oma tegevuses toiduseadusest, mis määrab ära ettevõtte vastutuse, käitlemise tingimused ja reeglid ning samuti saab sealt  informatsiooni järelvalve korralduse üle.

«Toote pakendile kirjutab tootja adekvaatse ning tõendatud informatsiooni, see tähendab, et D-vitamiini doseerimine on rangelt igapäevaselt kontrollitud ning D-vitamiini sisaldus on toodetes regulaarselt analüüsidega üle kontrollitud,» rääkis Ringmäe ning lisas, et Tere piimatööstus on selle tarbeks rakendanud kvaliteetjuhtimise ja enesekontrolli süsteemi.

Veterinaar- ja toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Edward Sooba sõnul vastutab toidu käitlemise ja toidu nõuetekohasuse eest ennekõike toidukäitleja. «Toidukäitleja vastutab ka selle eest, et teave, mida ta toidu kohta edastab, on tõene,» lisas ta.

Vitamiinide lisamine toidule on lubatud ning seda reguleerivad õigusaktid. «See tähendab, et on paika pandud nõuded, millist vitamiini tohib lisada, millist vitamiiniühendit tohib lisamiseks kasutada, millises koguses tuleb vitamiini lisada ja kuidas sellest vitamiini lisamisest tarbijale teada anda,» ütles Sooba. Tema sõnul kontrollib toote märgistusel esitatud D-vitamiini väite tõesust riiklik järelevalve ning seda tõendab käitleja laboratoorselt.

«Toitumisalase väite esitamine on lubatud ja võimalik vaid juhul, kui see toit vastab väite esitamise tingimustele,» rääkis Sooba. Tingimuste täitmise peab aga toidukäitleja ise tagama. «Samas kontrollib ka riiklik järelevalve, kas väide, mida esitatakse, on lubatud ja kas väite esitamise tingimused on täidetud.»

«Selleks et teada, millises piimatööstuses on antud joogipiim valmistatud, saab riiklik järelevalve kontrollida toote märgistusel oleva ID-märgi kaudu. ID-märk on ovaal, mille sees on ettevõtte number ja vajalikud tähekombinatsioonid või on ettevõtte tunnusnumber toodud joogipiima «kõlblik kuni» märke järgi,» selgitas Sooba.

Tema sõnul teevad Tere piimatööstustele vahetut järelevalvet piimatööstuste asukohajärgse maakonna veterinaarkeskused. «Juhul kui on tegemist Põlvas asuva piimatööstusega, teostab vahetut järelevalvet Põlvamaa veterinaarkeskus ja juhul kui on tegemist Viljandis asuva piimatööstusega, teostab vahetut järelevalvet Viljandimaa veterinaarkeskus,» tõi ta näiteks.

«Minu isiklik arvamus on, et joogipiimale lisatud D-vitamiin maitsevigu ei põhjusta,» ütles Sooba ning lisas, et toimetuse poole D-vitamiini asjus pöördunud lugejal on võimalus helistada veterinaar- ja toiduameti vihjetelefonile numbril 6054750, anda oma tähelepanekust teada ning rääkida ostust täpsemalt. Näiteks oleks vaja teada piima «kõlblik kuni» kuupäeva ning kauplust, kus toode osteti.

Vihje esitajaga võtab veterinaar- ja toiduamet ühendust ja täpsustab toote ID-märgi numbrit. Sellest võib tarbija näiteks pilti teha ning saata selle pildi toiduainete osakonna peaspetsialistile.  

«Igal suuremal piimatööstusel on laos oma toodangu turul olevatest partiidest toodete näidised, mis võimaldavad vajadusel kolmandal osapoolele tarbija saadetud vihjet kontrollida,» selgitas Sooba ning lisas, et joogipiima «kõlblik kuni» periood ei ole väga pikk, mistõttu saab maitseveaga seotud vihje sisu õigsust kontrollida käitlemisettevõttes partiipõhiselt piiratud aja jooksul.

Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete büroo peaspetsialisti Külli Johansoni sõnul on toidu märgistamise nõuded kehtestatud toiduseadusega ja vabariigi valitsuse määrusega nr 324.

«Üldine põhimõte on, et toidu märgistusel esitatav teave peab olema tõene, vastama õigusaktides kehtestatud nõuetele ega tohi tarbijaid eksitada ning selle eest vastutab üldjuhul toidu valmistaja,» rääkis Johanson.

Märgistusel esitatud toitumisalase teabe väärtused on keskmised väärtused, mis saadakse toidu keemilisel analüüsil või üldtunnustatud andmete järgi arvutades või toidu koostisosade keskmise energiasisalduse ja toitainete sisalduse järgi arvutades.

Järelevalvet kõigis toiduga seotud valdkondades, sealhulgas toidu ohutuse ja kvaliteedi ning märgistamise üle, teeb vastavalt toiduseadusele ning veterinaar- ja toiduameti põhimäärusele veterinaar- ja toiduamet. Järelevalvet teabe esitamise kohta kehtestatud nõuete täitmise ning esitatud teabe õigsuse üle jaekaubandusettevõttes teeb ka tarbijakaitseamet.