Riigikontroll: majaostjate tüssamises on süüdi kohalikud omavalitsused

Arendus pooleli, elanikud sõidavad koju otse üle põllu. Foto: Raigo Pajula / Postimees

Kinnisvarabuumi ajal ostetud hoonete ümbruskond ei ole tihti siiani korralikult välja ehitatud, kuigi arendajad seda enne krundiostu lubasid ja see on kohalike omavalitsuste süü, näitas riigikontrolli audit.

Uut kodu ostes eeldatakse, et piirkonda viivad korralikud teed, et majja jõuab vesi ja kanalisatsioon ning et ümbrus on täpselt selline, nagu lubatud. Paljud kinnisvaraarendajad, eriti just nõutud piirkondades suurlinnade lähedal, aga pankrotistusid või likvideeriti, mistõttu majaomanikud peavad nüüd ise ümbruse korda tegema.

Kuigi avaliku taristu peab rajama kohalik omavalitsus, võib selle kohustuse kokkuleppel ka arendajale üle anda. Riigikontroll on seisukohal, et sellisest kokkuleppest hoolimata on kohaliku omavalitsuse ülesanne tagada, et kokkulepitu ka valmis saaks.

«Kuigi iga maksumaksja peaks enne kodu ostmist igakülgselt uurima, kas müüja suudab ka tegelikkuses lubatu tagada, ja arvestama vajaduse korral võimalike riskidega, ei pea tema olema lõpuks see, kes kellegi teise rajamata jäetud teed ning trassid oma kuludega valmis ehitab,» teatab aruanne. «Praeguses praktikas tal inimväärse elukeskkonna saamiseks tihti paraku muid võimalusi ei ole.»

Kõik omavalitsused aruandele kommentaare ei esitanud, aga näiteks Rae vallavalitsus nende seisukohtadega ei nõustunud. Rae valla arvates ei ole õigustatud suhtumine, et odavalt ostetud kinnistud väärtustatakse ja inimeste halvad investeeringud makstakse kinni teiste maksumaksjate arvelt. Pigem peaks nende sõnul ostjate teadlikkust suurendama.

Paikuse vallavolikogu leidis, et arendustegevused sõltuvad eelkõige rahalistest vahenditest, mis omakorda sõltuvad suuresti riigiorganite otsustest.

Riigikontroll valis üle Eesti välja 30 arendusala, kus kinnisvaraarendaja on asunud müüma elamukrunte, kuid jätnud osaliselt või täielikult täitmata oma lubadused. Sellised probleemid on aktuaalsed eelkõige suuremate linnade lähedal asuvates omavalitsustes. Näiteks kavandati Harjumaal kinnisvarabuumi kõrgperioodil keskmiselt ligi 400 uut arendusala aastas.

Loe täielikku aruannet siit.