:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2014/11/07/3500837t1h5fb8.jpg)
Arktikas Kara merel nafta- ja gaasiväljadel töötanud Eesti jäämurdja Botnica meeskond suutis end uudses valdkonnas tõestada, tehes nii Eesti merenduses ajalugu.
Eesti laev murdis Arktika naftaväljadele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Botnica jäälõhkuja omanik, ASi Tallinna Sadam tütarfirma TS Shipping on sõlminud nelja-aastase lepingu Vene ettevõtte Rosnefti ja USA firma Exxon Mobil ühisfirmaga Karmorneftegaz SARL.
Selle lepingu alusel töötas Botnica 26-liikmelise meeskonnaga juulist oktoobrini Vene territoriaalvetes Novaja Zemlja lähedal.
/nginx/o/2014/11/07/3500841t1h774d.jpg)
22 aastat merenduses töötanud Botnica kapteni Kennart Kose sõnul sõideti Tallinnast välja tänavu 20. mail. «Sõitsime Norrasse, kus toimus kuu aega varustuse pealepanek,» rääkis Kose. Oma tööpaika Kara meres, nelja sõidupäeva kaugusel Murmanski sadamast, jõuti juulis.
Ent jäämurdmist tänavu vaja ei olnudki. «Neli päeva enne meie tulekut muutus tuule suund, mis ajas piirkonnast jää eemale. Jääd me nägime eemalt, aga murdmist ei olnud,» rääkis Botnica tüürimees Sven Peeters.
Jääluuret siiski tehti. «Olime valmis, et Novaja Zemlja juurest võib jää lahti murda ja triivida naftaplatvormi juurde,» selgitas Peeters. Piirkonnas oli jääluuret tegemas veel mitu alust.
/nginx/o/2014/11/07/3500839t1he948.jpg)
Eesti jäämurdja pardalt juhiti hoopis kaheksa tonni kaaluvaid Norra allveeroboteid. Väga piltlikult öeldes asub laeva keskel auk, mille kohale ehitati Norras spetsiaalne angaar robotite vettelaskmiseks.
«Robotite abil toimusid puurimiseelsed merepõhja uuringud ning edasi kasutati roboteid ka mere põhja spetsiaaltehnika paigaldamisel,» selgitas kapten. Samuti märgiti roboti abil ära puuraugu asukoht. Töö käis kuni saja meetri sügavusel.
Botnicalt paigaldati kraana abil mere põhja puuraugu lähedale ka kuni 22 tonni kaaluvad ohutusmehhanismid, mis oleksid avarii korral taganud puuraugu kiire sulgemise.
Botnicat kasutati seepärast, et laev suudab püsida pikka aega sentimeetri täpsusega ühe koha peal paigal, nii et tehnikat ja raskeid konstruktsioone saab vette toimetada. Samuti saab laeva edasi liigutada meetrikaupa, tänu millele on võimalik seda juhtida kallile puurtornile väga lähedale.
Kuna nafta- ja gaasitööstuses on vahemaad väga täpselt välja arvutatud, sobibki Botnica naftaväljadele. Eeldusel muidugi, et kogu laevameeskond on väga professionaalne, sest üks riive vastu platvormi tähendab, et kogu meeskond saadetakse tagasi koju.
Kose sõnul hakati koostööprojekti Karmorneftegaz SARLiga ette valmistama sellest päevast, kui Botnica Eesti lipu alla tuli. Samuti hakati koolitama kahte vahetusmeeskonda. Exxon Mobil tegi paari aasta jooksul mitu auditit, et näha, kas meeskond vastab nõuetele.
«Meie ülesanne oli olla ka varustuslaev ja hotell, sest me saame pardale võtta kuni 72 inimest. Sinna, kus Botnica töötas ükski, helikopter suure kauguse tõttu kaldast ei lennanud ja seega käis ka kogu laeva varustus toiduainete ja muu vajalikuga teiste laevadega,» rääkis kapten Kose.
Nii oli laevas ka oma haigla koos kahe arstiga, kes oleks valmis olnud tegema isegi väiksemaid lõikusi. Õnneks nende abi väga palju vaja ei läinud. Kapten ise istus näiteks Botnical hambaarstitoolis.
Platvormi juures töötav seltskond oli kirju. Mingil hetkel oli laevas 17 rahvusest inimesi – alustades austraallastest ning lõpetades venelaste ja ameeriklastega.
Üks laevameeskonna liige viibis Kara merel järjepanu umbes kuus nädalat ning sai seejärel kuueks nädalaks koju puhkama. Selleks tuli esmalt teise laevaga Murmanskisse sõita ning sealt edasi sai juba lennata. Nii kestis reis Eestisse siit pärit meeskonnaliikmetel kokku seitse päeva.
Oktoobri algul alustas jäälõhkuja tagasiteed Eestisse, et valmistuda jäämurdehooajaks riigi teenistuses. Vahetult enne seda jõudis puur ka loodetud naftani. «Meie tegime oma tööd, aga meil oli hea meel kuulda, et naftat leiti. See tähendab, et nii laevale kui ka firmadele jätkub tööd,» ütles Kose.
Ta usub, et tuleval aastal minnakse taas Kara merele, sest kuulduste järgi plaanitakse sinna rajada veel mitu puurtorni. «Laevaga ja meeskonnaga jäädi väga rahule,» lisas Kose.
Varem Soome lipu all sõitnud Botnica võimetest oli naftatööstuses küll kuuldud, ent soomlased ei olnud laeva kunagi selles valdkonnas rakendanud. Eestlased ja ettevõte TS Shipping olid aga täiesti tundmatud tegijad.
«Tänu meeskonna heale tööle oleme saanud positiivse hinnangu. Tehtud on ajalugu, sest kunagi varem ei ole nii keerukatel töödel kasutatud Eesti laeva,» ütles TS Shippingu juhatuse liige Ülo Eero.
Edaspidine koostöö on siiski küsimärgi all, sest Exxon Mobil teatas septembris, et seoses sanktsioonidega, mis USA on kehtestanud Venemaale, lõpetab Exxon järk-järgult koos Rosneftiga tehtavad Kara mere operatsioonid. Ometi ei ole lepingut Botnicaga praegu ka lõpetatud.
Tallinna Sadam ei saa avaldada, kui palju sellest koostööst teenitakse, kuna lepingu sisu on konfidentsiaalne.
MSV Botnica
• AS Tallinna Sadam soetas jäälõhkuja Botnica 2012. aasta oktoobris.
• Laev maksis 50 miljonit eurot.
• Alus on talvisel navigeerimisperioodil veeteede ameti kasutuses kuni 2022. aastani.
• Laeva ülesanne on abistada laevu ja laevakaravane peamiselt Muuga, Tallinna lahe, Kopli lahe, Paldiski lahe, Kunda ning Sillamäe sadamasse sisenemisel ja väljumisel.
• Botnica valmis 1998. aastal Soomes Raumas asuva Aker Finnyardi laevatehases.
Allikas: AS Tallinna Sadam