VEB fond muutis riigikohtuniku luuleliseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VEB fondi asjus eriarvamust avaldanud riigikohtunik Jaak Luik tsiteeris oma eriarvamuses Don Quijotet ning lõpetas otsuse omakirjutatud värsi-meeleharjutusega.
«Alljärgnev on heasoovlik ja avameelne mõtisklus eelkõige põhiseaduse vaimu (põhiseaduse aluspõhimõtete ja vaimsuse põhitõdede), mõtte ja sätte seoste kohta. Seda oleks asjakohane alustada stseeniga Don Quijotest: «See, vend Sancho,» ütles toomhärra, «võib küll õige olla rendiraha raiskamise kohta, aga mis puutub õigusemõistmisse, siis see on maa isanda asi, ja selleks on vaja oskust ning teravat mõistust, kõigepealt aga head tahtmist õigesti talitada, sest kui alus on puudulik, siis on alati ka abinõud ja tulemused valed, ja jumal toetab harilikult lihtsameelse inimese head tahet, niisama nagu ta teeb tühjaks targa halva mõtte.» Sancho Panza aga leiab, et kui ta krahvkonna kätte saaks, oleks ta oma riigis niisama hea kuningas nagu iga teine omas; siis teeks ta seda, mida tahaks ning mis talle iganes meeldiks [---]. Vestlusse sekkub don Quijote, kes selgitab, et eeskujude järgi, mida ta on saanud oma ordu rüütlitelt, kes tasuks oma kannupoiste ustava ja silmapaistva teenistuse eest näitasid üles suurt heldust, tehes neid linnade ja saarte piiramatuteks isandateks [---]. Toomhärrat panid aga imestama need kooskõlastatud hullused (kui hullustes saab olla kooskõla) [---].»
Vaimsuse põhitõed asuvad väljaspool õigusteaduse haardeulatust. Seetõttu väidangi, et lineaarse õiguspositivistliku (normikeskse) käsitusviisiga ei ole sageli võimalik Põhiseaduse mõttest õigesti aru saada. Vaimsuse põhimõtetest võib moodustada erinevaid väärtussüsteeme. Mina olen püüdnud lähtuda nii õigusemõistmises kui ka eraelus järgmistest põhimõtetest: heasoovlikkus, tähelepanu, teadlikkus, eetika, tarkus, pühendumine ja terviklikkus.
President L. Meri oma poliitilises testamendis tõdeb, et väikeriigi poliitika on kunst, mille võti on tasakaal. Ta rõhutab, et tasakaalu eest tuleb tasakaalukalt võidelda, nähes ühteaegu nii tulevikku, olevikku kui ka minevikku, kust ammutame kogemusi ja näeme vigu. Üheks oma olulisemaks ülesandeks pidas president põhiseaduse kaitsmist väärtõlgenduste ja formalismi eest.
Presidendi mõistmiseks on tarvilik tunda universaalset seadust: kõiksus (olemasolev) on pidevas muutumises (püsituses); olemasolev (kooslus) püüdleb tasakaalu poole; kooslus, mis ei suuda tasakaalu saavutada või hoida, hävib. Sotsiaalse koosluse (ühiskonna, riigi, perekonna, sõpruskonna, koguduse jne) hävimise all ei mõelda siin mitte niivõrd nende kehalist (riigi de facto ja de jure) hävingut, vaid eelkõige langust, allakäiku moraalses mõttes, väärikuse kaotust. Rahva võõrandumine riigist on hea näide poliitikas tasakaalu kaotamise võimaliku tagajärje kohta. Seega on oluline mõista, et mis tahes tervik, olgu selleks ühiskond, riik, perekond või sõpruskond, saab väärikalt kesta üksnes tasakaalustatud ja heasoovlikus koostöös.
Tasakaalu eesmärgi saavutamise ja hoidmise vahendid on tarkuse vakka hoole ja vaevaga talletatud teadmised, oskused ja kogemused (ka negatiivsed kogemused ja tehtud vead), teooriad ja praktikad. Meie poliitikakunsti varasalve kuulub ka president L. Meri nelja-tuule-tarkus. Ühesõnaga: tarkus on eestlase ilmasammas, nimetu täht eesti keeles ja meeles. Iseenesest mõistetavalt on tarkus iga väikerahva, alates Tiibetist, Israelist ja Soomest, kestmise vältimatu eeldus.
[---]
Olen tähele pannud, et sageli eksitavad meid õigete valikute tegemisel meie isekad (egoistlikud) soovid. Paar aastat tagasi sõnastasin oma egoistlike soovidega tegelemiseks värsi-meeleharjutuse.»
Ahnuse hukuta hullus
mõistus on nüri
meeli valitseb kaos
hing tardunud jääs.
Virgunud hommiku rüpes
tervitan päikest – lähedasi – Eestimaad
esiisad tarkust – esiemade hellust
hinges sulatan tardunud jää.
Jaak Luik