/nginx/o/2014/11/07/3499295t1h4189.jpg)
USA insenerid töötasid välja erilise kvantkattega nööppatereid, mis ei lase neil allaneelamisel laste tervist kahjustada.
Surmajuhtumeid põhjustavad nööppatareid tehakse lastele ohutuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nööppatareisid on nimelt eriti kerge alla neelata ja iga aasta juhtub lastega seetõttu tuhandeid õnnetusi, mis mõnikord võivad ka saatuslikult lõppeda, kirjutab BBC.
Uus kate juhib aga elektrit vaid siis, kui see on vastava seadme sees tugevalt kokku pigistatud. Muudel juhtudel teeb kate paterei mitteaktiivseks ja ohutuks.
Ilma erilise katteta nööppatareid on aga osutunud kogemata neelamisel väga ohtlikuks. Kahjustusi ja isegi surmajuhtumeid on põhjustanud see, kui patareid on märjaks saades hakanud voolu juhtima. See omakorda kutsub esile hüdroksiidioonide tekke, mis on söövitava toimega.
Uus survetundlik tehnoloogia sarnaneb aga sellega, mida kasutatakse puutetundlike ekraanide puhul. Patarei kate on valmistatud peamiselt silikoonist, kuid sisaldab ka tillukesi metalliosakesi. Kui seda tugevalt pigistada, surutakse sellega metalliosakesed üksteisele lähemale, mis võimaldab elektronidel nende vahel liikuda - seda nimetatakse kvanttunneleerimiseks.
Ilma surveta patarei aga voolu ei juhi.
Patareisid testiti sigade soolestikus ja sellega ei kaasnenud mingeid kahjustusi. Samuti testiti patareisid simuleeritud maohappes, mille sees neid hoiti 24 tunni jooksul ja midagi ei juhtunud. Tavalises patareis tekkis sama katse puhul aga lühis ja tugev leke.