Vastab Aliftina Petrova Eesti Kennelliidust.
Minul endal on samuti nii kass kui koer. Koer oli kolmekuune, kui ma tõin kaks kahenädalast kassipoega, kelle ema jäi auto alla. Kutsikas hoolitses nende eest – pesi, masseeris ning lasi magada oma kõhu juures. Kui üks kassipoeg muutus nõrgemaks ja mina arvasin, et ta ei jää ellu, kutsus kutsikas kogu aeg mind tema juurde ja rahunes maha ainult siis, kui mina võtsin kassipoja mantli alla rinnale. See lõppes alles siis, kui kassipojad olid suureks kasvanud. Ühe kassi võttis minu tütar, aga nõrgem jäi minu juurde.
Praegu saan ma väga hästi jälgida, kuidas looduses käituvad karjajuhid. Koer on kasvanud dominantseks ja väga hoolitseb oma positsiooni eest. Muidugi ei tee ta kunagi kassile haiget, aga ta ei taha lasta kassi mängima tema mänguasjadega. Pall võib jääda kauaks ajaks ilma koera tähelepanuta, kuid siis kui kass hakkab sellega mängima, tuleb koer ja lükkab teda ninaga ning viib palli oma pessa. Talle ei meeldi, kui mina räägin kassiga mõnusa häälega. Ta tahab süüa ainult siis, kui kass tuleb tema kausi juurde.
Kui aga kass tuli operatsioonilt, siis koer jälle väga hoolitses kassi eest kuni ta paranes. Kui mina segaksin nendevahelisse suhtesse, siis võib tekkida neil viha.
Minu meelest üritab Teie koer Teile selgitada, et tema on kõrgema positsiooniga. Kass õpib väga kiiresti, kuidas elada rahus selle tähtsa koera kõrval. Koeral ei teki kadedust ega tahtmist teha kassile liiga.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
