Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Võltsteenust pakkuvad sarikuulutajad rikuvad maaklerite mainet

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artikli foto
Foto: SCANPIX

 Kinnisvaraturul tekitavad ebaausat konkurentsi ja segadust sarikuulutajad, kes reklaamivad end välja kui kinnisvaramaaklereid, kuid tegelikkuses on tegemist vaid kuulutuste sisestajatega, kirjutab Raid & Ko juhataja Andree Raid.

Maakleriteenuse tarbija peab endale selgeks tegema, millist teenust ta osta soovib – kas vaid portaali kuulutuse sisestamist või tegelikku maakleriteenust, millega käib kaasas objekti ülevaatus ja konsultatsioonid kuni tehingu vormistamise ja valduse üleandmiseni.

Mitmelgi korral oleme oma  maakleribüroos kokku puutunud vahendusteenuse klientidega, kes meie turu keskmisel tasemel olevat vahendustasu liiga kalliks peavad. Nad toovad näiteid, kus neile on pakutud märksa soodsamat hinnaga maakleriteenust.

Lähemalt uurides, mille arvelt konkurent sedavõrd soodsat vahendustasu pakub, puutume kokku libamaakleri suguvenna sarikuulutajaga. Sarikuulutaja näol on tegemist end maakleriks nimetava persooniga, kes valimatult valdavalt eraisikute kuulutusi kokku ahmib ja neid omaniku loata oma nime all avaldab.

Sellise võltsteenuse pakkuja ei osuta maakleriteenust, mille sisse kuuluvad kohustusliku osana objekti ülevaatus, konsultatsioonid parima müügi- või üürihinna määramiseks, objekti reklaam, kliendi nõustamine läbirääkimiste käigus, infovahetus maaklerite vahel, tagasiside andmine teenuse tellijale, kuni tehingu vormistamise ja valduse üleandmise korraldamiseni.

Õnnemängijast sarikuulutaja piirdub kuulutuste portaalis või heal juhul isegi mitmes portaalis avaldamisega. Kui avaldatud kuulutuse peale peaks potentsiaalne ostja helistama, siis on sarikuulutaja esimene ülesanne hakata välja selgitama, kas pakkumine on veel müügis ja millised on selle reaalsed müügitingimused, mis omanik sätestanud on. See on enamasti sarikuulutaja esimene kontakt kinnisvaramüüjaga.

On selgemast selgem, et sellise kvaliteediga teenus on midagi, mis ausate maaklerite maine alla lööb, sest taolise teenusega ei ole rahul ei kinnisvaravara müüja ega ostja. Samuti ei ole kuulutuste sisestamise spetsialiste maakleriks nimetada eriti asjakohane.

Ootamatuste vältimiseks peab maakleriteenuse tellija endale selgeks tegema, mis teenust ta osta soovib. Kuulutuse sisestamisega portaali saab igaüks ise hakkama ja selle teenuse eest maksta ei ole mõtet isegi juhul, kui selle eest küsitakse vaid protsent-paar müügis oleva vara väärtusest.

Kvaliteetset maakleriteenust, mis sisaldab kõiki eelloetletud komponente ei ole reaalses elus võimalik pakkuda odavamalt, kui kaks kuni neli protsenti  vahendatava vara väärtusest. Olukorras, kus kinnisvara müüja soovib tavapärasest aktiivsemat või suurejoonelisemat reklaamikampaaniat võib vahendustasu küündida isegi vii ekuni seitsme protsendini.

Vahendusteenuse klient, kes soovib reaalset maakleriteenust, mitte vaid kuulutuse sisestamist, peab maaklerilt nõudma hinnapakkumist ja osutatava teenuse detailset lahtikirjutamist. Kinnisvaramüüja usaldab maakleri kätesse sageli oma elu suurimat rahalist väärtust omava eseme – seetõttu tasub maakleri valikul olla vähemalt sama hoolikas, kui abikaasa või elukaaslase otsimisel.

Tagasi üles