/nginx/o/2013/10/04/2445025t1h1769.jpg)
Valitsus on seisukohal, et piimasektor peaks lisatoetust saama Euroopa Liidu eelarvest. Riigieelarves lisatoetusi piimasektorile ette nähtud ei ole.
Valitsus: piimasektor peaks lisatoetust saama Euroopa Liidult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järgmise aasta Euroopa Liidu üldeelarve koostamisel on Eesti jaoks tähtis, et ühise põllumajanduspoliitika raames võetud kohustused saaksid täidetud ning võimalused reageerida ettenägematutele kriisidele ei väheneks, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogul arutatakse Eestile tähtsatest küsimustest kalandusvaldkonnas 2015.-2016. aasta süvamere püügivõimalusi käsitlevat määrust ning põllumajandusvaldkonnas komisjoni kirjalikku muutmisettepanekut 2015. aasta üldeelarve projekti kohta.
Komisjoni muutmisettepanek üldeelarve projekti kohta sisaldab järgmist muudatust: 448 miljonit eurot tõstetakse põllumajanduse peatüki alt välja. Põhjendus on sihtotstarbeliste laekumiste (nt trahvid, piimakvoodi ületustasu jt) oodatust suurem laekumine ning ülejäänud eelarverubriikide maksevahendite puudulikkus.
Samas on Vene kriisi mõjude vähendamiseks juba avatud mitu erakorralist turumeedet: puu- ja köögiviljatoetus, piimatoodete eraladustamine ning kaalumisel on piimasektorile suunatud toetus kolmele Balti riigile ja Soomele kui enim kannatanud piirkondadele, mille katteallikas pidi olema tavaeelarve. Et komisjoni ettepanekust lähtuvalt tavaeelarve raha enam kasutada ei saaks, tuleks avada põllumajanduse kriisiabireserv.
Kogu kriisiabireservi maht 2015. aastal on 433 miljonit eurot, mis tähendab, et komisjoni ettepaneku järgselt jääb kriisiabiks järgmise aasta eelarves raha alles ligikaudu 88 miljonit eurot. Ülejäänud summast kaetakse juba avatud erakorralised toetusmeetmed.
Põllumajanduse kriisiabireservi vahendid võetakse põllumajandustoetuste esimesest sambast. Tegemist on 1,3 protsendiga otsetoetustest, mis aasta alguses n-ö kinni peetakse ja kriisiabireservi suunatakse. Juhul kui reservi ei avata, siis makstakse need otsetoetustena aasta lõpus tootjatele välja.
Eesti jaoks on tähtis, et Venemaa sisseveokeelu tõttu enim kannatanud kolme Balti riigi ja Soome piimandussektoritele avatakse täiendavad toetusmeetmed Euroopa Liidu tasandil.