/nginx/o/2012/01/05/902304t1heffd.jpg)
Põhjamere brent odavnes kolmapäeval detsembritehingutes 32 senti ja barrel maksis Londoni börsil keskpäeval 82,50 dollarit, olles enne seda ära käinud 81,63 dollari tasemel, mis on nelja aasta madalaim.
Nafta on maailmaturul nelja aasta odavaim
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA WTI-nafta barrel maksis 77,18 dollarit, vahendab BNS.
Naftahinnale on avaldanud survet dollari tugevnemine pärast USA vahevalimisi, ütles maaklerifirma Sucden analüütik Myrto Sokou.
Brent on aasta algusest odavnenud paarkümmend protsenti.
Analüüsifirmad Oxford Economics, Capital Economics ja GaveKal Research on oma ülevaadetes otsinud põhjusi naftahinna nii suurele langusele, ehkki peamises naftatootmispiirkonnas Lähis-Idas on olukord üsna rahutu, kirjutab Taloussanomat.
Üks tähtsamaid naftahinna mõjutajaid on pakkumise ja nõudmise vahekord. Viimastel kuudel on nõudlus selgelt langenud, kuid pakkumine üsna jõudsalt kasvanud. Maailma suurim naftatarbija USA kasutab praegu päevas 19 miljonit barrelit naftat, kusjuures enne finantskriisi oli tarbimine 21 miljonit barrelit. Lääne-Euroopas on kriisi tõttu nafta tarbimine vähenenud viis aastat järjest. Hiina majanduskasvu aeglustumine on aga kahandanud naftaturul ootusi, et Hiina tarbimine võib lähiajal kasvada.
Teise toornafta odavnemise põhjusena toovad analüüsifirmad välja USA ja teiste suurte lääneriikide keskpankade rahapoliitika. USA keskpank on pumbanud majandusse kuus aastat järjest üha uusi dollareid, kokku kolm triljonit. See on hoidnud börsikursse üleval. Nüüd kui USA keskpank otsustas võlakirjaostud lõpetada, kadus üks kursside ülalhoidja.
Kolmas tõenäoline põhjus on osaline keskpankade tegevuse mõju valuutaturgude kaudu. Vastakad ootused keskpankade sammudele on tugedanud dollari kurssi ning nõrgestanud Jaapani jeeni ja euro kurssi. Dollari tugevnemise tagajärjeks on naftahinna langus.