/nginx/o/2010/08/10/415873t1hec61.jpg)
Töötervishoiu ja tööohutuse inspektorid külastasid teise kvartali jooksul 1114 Eesti firmat, kontrolli tulemustest selgus, et praegu ellujäämise nimel võitlevates ettevõtetes jääb töökeskkonna eest hoolitsemine tahaplaanile.
Ellujäämise nimel võitlevad ettevõtted töökeskkonnast ei hooli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rikkumisi tuvastasid inspektorid kokku üle 4000, mis on mõnevõrra rohkem kui mullu samal ajal. Sagedasemateks rikkumisteks olid riskianalüüsi ja ohutusjuhendite puudumine (286 ettevõttes), igas kuuendas ettevõttes ei olnud läbi viidud töötajate esma- või täiendjuhendamist, 152 ettevõttes ei olnud tagatud isikukaitsevahendite nõuetekohast kasutamist ning 151 ei vastanud töövahendite ohutust tagavad seadised nõuetele.
«Üldises pingutamises ettevõtte ellujäämise nimel jäävad tagaplaanile töökeskkonna juhtimisele suunatud tegevused, sest niisuguse tegematajätmise negatiivne mõju ei pruugi olla koheselt tajutav,» kommenteeris statistikat Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Silja Soon.
Töökeskkonna hooletusse jätmine on Soone hinnangul aga lühinägelik suhtumine, sest kui töötajaga juhtub õnnetus või ta jääb töö tõttu haigeks, on kulud ettevõttele tunduvalt suuremad.
Samas pole praegu veel tööõnnetuste arv suuremat hüpet teinud. Inspektsioonile teatati teise kvartali jooksul 666 õnnetusest, millest 525 olid kerged, 139 rasked ning kaks lõppesid surmaga.