/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/11/11/2614262t1hc4a0.jpg)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) esitas konsultantide ettepaneku Rail Balticu trassialternatiivi osas valitsusele kinnitamiseks, lõpliku otsuse teevad valiku osas trassile jäävate maakondade maavanemad.
MKM esitas Rail Balticu trassialternatiivi valitsusele kinnitamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus plaanib kas käesoleval nädalal või mõnel järgmisel võtta kabineti istungil teadmiseks konsultantide koostatud Rail Balticu kulgemise ettepanek ja kohustada MKM-i teavitama Harju, Rapla ja Pärnu maavanemaid eelistustest, vahendab BNS.
Trassi pikkuseks Eestis on esialgu 211,4 kilomeetrit ja selle maksumuseks 1,1 miljardit eurot, millest Euroopa Liidu (EL) toetus moodustab 650 miljonit eurot ja Eesti omaosalus 500 miljonit eurot.
Analüüsi tulemustest lähtuvalt soovitab konsultant Raplamaa põhjaosas ja Harjumaal valida trassikoridori, mis kulgeb Kohila ja Prillimäe vahelt loode suunas, möödub Saku alevikust ida poolt ning Luige ja Kangru alevikust loode poolt. Seejärel läbib trassieelistus Assaku piirkonna Rae vallas ning jaguneb pärast Lagedi alevikust läänest möödumist Ülemistele suunduvaks reisijateveo haruks ning Muuga terminali suunduvaks kaubaveoharuks. Varasemalt on juba saavutatud kokkulepe eelistatud trassi osas Läti piirist Põhja-Raplamaani.
Järgmise etapina hakatakse detailsemalt planeerima nii raudtee ületusvõimalusi, erinevaid juurdepääse kui uusi ühendusteid. Esialgset planeeringulahendust tutvustatakse kohalikes omavalitsustes toimuvatel avalikel aruteludel 2015. aasta alguses.
Rail Baltic on raudtee, mis ühendab Eesti ülejäänud Euroopa ning naaberriikide Läti ja Leeduga. Euroopa Liidu rahastuse toel jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks, mida alustatakse eeldatavasti aastatel 2017-2018.