/nginx/o/2014/11/04/3492247t1h0944.jpg)
Ka väga hoolikalt reisi ette planeerides võib ette tulla ootamatusi, aastas hüvitavad Eesti kindlustusandjad ligikaudu 10 000 reisikahju, kirjutab Andres Piirsalu Eesti kindlustusseltside liidust.
Kindlustus: reisimine ei ole riskivaba tegevus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äsja jõudis meediasse kurb teade. Tais sattus liiklusõnnetusse nimeka Eesti sportlase lähedane. Kuivõrd kannatanu ravikulusid kohalik liikluskindlustus ei kata, tuleb reisikindlustuse puudumisel see raha ise leida. Harvad ei ole juhtumid, kus selliste vigastuste raviks kulub kümneid tuhandeid eurosid.
Euroopa Liidu piires pakub ravikulude katmisel leevendust Euroopa ravikindlustuskaart. Samas on ka Euroopa Liidus reisimisel otstarbekas sõlmida lisaks reisikindlustuse leping. Euroopa ravikindlustuskaart ei kata kaugeltki kõiki raviga seotud kulusid (n. kannatanu eritransport jmt.). Kolmandates riikides aga Euroopa ravikindlustuskaardist enamasti abi ei ole. Kui ei taha ise ravikulusid tasuda, on ainsaks alternatiiviks reisikindlustus.
Liiklusõnnetuse puhul katab ravikulud mõnes riigis liikluskindlustus. Näiteks Eestis toimunud liiklusõnnetuste puhul kaetakse reeglina nii põhjustaja kui kannatanu ravikulud. Välismaal olles ei saa selles aga kindel olla. Liikluskindlustuse kaitse erineb isegi Euroopa Liidu riikide vahel. Euroopa Liidu väliste riikide puhul on erinevused veelgi suuremad. Vähe sellest - paljudes riikides väljaspool Euroopat puudub kohustuslik liikluskindlustus sootuks.
Tasub arvestada, et reisimine ei ole kindlasti riskivaba tegevus. Aastas hüvitavad Eesti kindlustusandjad umbes 10 000 reisikindlustuse kahjujuhtumit. Kogenud kindlustustöötajad teavad seda väga hästi ja ilma reisikindlustuseta riigist välja ei sõida. Kindlustusseltside töötajate seas hiljuti läbi viidud küsitluse tulemusena selgus, et neist 97 % sõlmib reisile minnes reisikindlustuse lepingu.
On raske uskuda, et inimene reisile minnes tänapäeval üldse reisikindlustusest midagi kuulnud pole. Piiri ületamisel jõuab meie telefonidesse tavaliselt isegi SMS ettepanekuga sõlmida reisikindlustuse leping. Ka reisiettevõtted ei jäta reisikindlustuse kohta küsimata ning selgitavad selle teenuse sisu meeleldi. Reisikindlustuse kulu moodustab reeglina murdosa tavapärasest reisi eelarvest. Näiteks nädalane reisikindlustus maksab tavaliselt suurusjärgus 10-20 eurot. Kindlustuse puudumine võib halvimal juhul rikkuda inimese elu, rääkimata ebameeldivatest või rasketest majanduslikest tagajärgedest nii kannatanule kui ka tema lähedastele. Loomulikult ei hoia kindlustus õnnetust ära, kuid säästab siiski õnnetuses kannatanut ja tema lähedasi hiiglaslikuks kasvada võivatest kuludest.
Eeltoodut arvestades tekib küsimus - kuidas saaksime selliseid kurbi olukordi tulevikus vältida? Kuigi Eesti inimesed on üldiselt reisikindlustusest teadlikud, leidub ikkagi neid, kes eelistavad reisida ilma kindlustuseta. Üheks lahenduseks on kahtlemata ka ulatuslikum teavitustöö meedias, kuid praktilisele kogemusele tuginedes võib öelda, et selle mõju on ajas piiratud. Sarnaste juhtumite ärahoidmisel on väga olulisel kohal ka reisija sõprade, kolleegide ja lähedaste küsimused seoses reisikindlustuse olemasoluga.
Muidugi on üheks alternatiivseks võimaluseks ka lisakindlustuste süsteemi loomine täna toimiva ravikindlustuse süsteemi juurde tööandjate ja kindlustusandjate koostöös. Lisaks koormuse vähendamisele sotsiaalkindlustuses võimaldaks see töötajate kiiremat ja kvaliteetsemat ravi ning rehabilitatsiooni nii kodu- kui välismaal (e. kiiremini tööle naasmise võimalust). Sellise süsteemi käivitamine eeldaks aga juba pikemat ja põhjalikumat ühiskondlikku arutelu.