/nginx/o/2013/05/10/1743628t1hb4d6.jpg)
Mullu oli 120 miljonit inimest ehk 24,5 protsenti Euroopa rahvastikust kas vaesuse või sotsiaalse väljajäetuse riskis. See tähendab, et inimene vastas vähemalt ühele kolmest tingimusest - madala sissetulekuga, tugevat puudust kannatav või vähese töökoormusega.
Võrreldes 2012. aasta 24,8 protsendiga on see number küll pisut langenud, aga on siiski kõrgem 2008. aasta 23,8 protsendist, teatas Eurostat.
Kõrgeim oli vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse risk Bulgaarias (48 protsenti), Rumeenias (40,4 protsenti), Kreekas (35,7 protsenti), Lätis (35,1 protsenti) ja Ungaris (33,5 protsenti). Madalaim seevastu Tšehhis (14,6 protsenti) Hollandis (15,9 protsenti), Soomes (16 protsenti) ja Rootsis (16,4 protsenti).
16,7 protsenti eurooplastest oli sissetuleku vähesusest tuleneva vaesuse riskis. Suurm oli see risk Kreekas, Rumeenias, Bulgaarias, Leedus ja Hispaanias.
9,6 protsenti kannatas tõsist puudust, mis tähendab, et neil ei jätkunud raha arvete maksmiseks või kodu piisavalt soojas hoidmiseks. See risk oli suurim Bulgaarias, Rumeenias ja Ungaris, ent väikseim Rootsis.
10,9 protsenti eurooplasest vanuses 0-59 elasid majapidamises, kus töötati vähem kui viiendik täistööajast. Enim esines seda Kreekas, Horvaatias, Hispaanias, Belgias ja Suurbritannias.