Kiili valla elanikud vaidlustasid Rail Balticu trassikoridori valiku

Majandusministeeriumi koostatud Rail Balticu koduleht. Foto: Majandusministeerium

Kolme Kiili valla asumi elanikud protestisid valitsusele ja majandusministeeriumile esitatud avalduses Rail Balticu trassikoridori valiku Harjumaal kui kõige kulukama, riskantsema ning elukvaliteeti enim häiriva.

MTÜ Kangru Küla seltsi teatel saatsid Kangru, Luige ja Sausti asumite esindused pöördumise valitsusele, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, riigikogu Rail Balticu toetusrühmale ja Harju maavalitsusele. Avalduses juhitakse tähelepanu märkimisväärsetele puudustele Rail Balticu trassi valiku protsessis ja vigadele Harju maavanema eelistatud trassikoridoride võrdlustulemustes

Seltsi teatel on eelistatud trass Harjumaal tegelikkuses märkimisväärselt kallim ja suuremate riskidega kui avalikes materjalides näidatud.

«Rail Balticu 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute võrreldavate trassikoridoride võrdlustulemused avalikustati Rail Balticu koduleheküljel 23. oktoobril, avalikud arutelud toimusid 27.-29.oktoobril. Meile teadaolevalt toimub riigikogu Rail Balticu toetusrühma nõupidamine 5. novembril ning järgmisel päeval on valitsuskabineti istung koos maavanematega, kus peaks otsustatama trassivalik. Niivõrd lühike ajagraafik, kus on vaja tutvuda suure mahuga dokumendiga, millel on väga suur kaal meie kõigi tulevikule ja mille alusel tehakse väga mahukas rahaline investeering ning mõjutatakse meie ümbritsevat keskkonda aastakümneteks, on ebamõistlik,» ütles Kangru Küla Seltsi esinaine Merje Volt.

Voldi sõnul peavad sellise mahu ja tähtsusega ühiskonda laiemalt mõjutavad protsessid olema õigusriigis tehtud põhjalikult kaalutult koos kõigi puudutatud isikute kaasamise ja ärakuulamisega. Praegu ei ole puudutatud isikutel olnud võimalik mõistliku aja jooksul materjalidega tutvuda ega laiemalt oma seisukohti esitada, ütles Volt.

«Kangru, Luige ja Sausti elanikud on asunud Kiili valda elama omades õigustatud ootust rajada oma perele kodu looduskaunis ja vaikses piirkonnas. Inimesed on teinud oma elukohavalikus kaalutletud ja pikaajalise otsuse, arvestades kõiki eelnevalt teadaolevaid asjaolusid. Kodu soetamine on eraisikule väga suur investeering ning paljudele koduomanikele mõjub Rail Baltic selles osas hävitavalt, sest nende kodu jääb trassikoridori vahetusse lähedusse või lausa piirneb sellega. Rohkemal või vähemal määral saavad negatiivselt mõjutatud raudteest kõik u 500 m raadiuses paiknevad tuhanded kodud,» sesiab kolme asumi elanike avalduses.

«Kiili valla arengukavaga on planeeritud lähema kuue aasta jooksul välja ehitada elanikele mõeldud puhkeala Raku järve äärde, mida pole peale Rail Balticu valmimist enam võimalik teostada,» lisas Volt. «Lisaks on maanteeametil plaanis pikas perspektiivis Viljandi maantee neljarealiseks muutmine samas koridoris, kus peaks asetsema ka Rail Baltic. Need lahendused on lõpuni läbi planeerimata ja samuti rahalistes kalkulatsioonides jäetud arvestamata.»

Kolme asumi esindajad leiavad, et võrreldavate trassikoridoride võrdlustulemuste alusel ei ole õige Harjumaal välja valida lõplikuks trassikoridoriks 16B+14C+14G järgmistel põhjustel:

- Eelistatud trassi ehitusmaksumus on kõige suurem;

- Eelistatud trass riivab oluliselt tuhandete kohalike elanike õigustatud ootusi ja mõjutab nende elukvaliteeti negatiivselt;

- Eelistatud trass läbib tiheasustusala lääne-ida suunaliselt;

- Eelistatud trassi projekteerimine on kõige ebamäärasema tulemusega ja on juba teada märkimisväärsed kaasnevad riskid (ehk väga suure tõenäosusega ootab projekti ees kallinemine suures mahus);

- Eelistatud trass on kõige kurvilisem (st kõige ebasobilikuma trassigeomeetriaga);

- Eelistatud trass läbib Ülemiste järve valgala ja kulgeb vahetult Raku järve äärest, mis kuulub Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluvate veekogude hulka;

- Eelistatud trass ei vasta maakonnaplaneeringu ülesandele – leida kiiret rongiühendust võimaldav ja võimalikult otse kulgev trassivariant Rail Balticu rajamiseks.

Kolme asumi esindajad juhivad tähelepanu, et on kaks odavamat alternatiivi, mis mõlemad puudutavad kordades väiksemat leibkondade arvu ja rikuvad oluliselt väiksema hulga puudutatud isikute õigusi. Üks alternatiividest on trassikoridor (13C+13B-III), kuid on olemas ka trass tähistusega 10, mis läbib planeeritavat Nabala kaitseala.

Külaselts küsib valitsuselt, mis on Eesti riigi jaoks tähtsam, kas tuhandete inimeste heaolu või mõne kivikalme, hiiekoha, taime säilitamise soov. «Oleme arvamusel, et ses olukorras tuleb inimesi ja nende kodusid pidada tähtsamaks,» ütles Luige elanik Alex Kokk.

«Kõike eelnevat arvestades oleme veendunud, et projekti praeguses järgus oleks maakonnaplaneeringu ligikaudsete arvutuste andmete alusel valitsusel vastutustundetu teha Harjumaal kui kõige tihedamalt asustatud maakonnas lõplikku eelistust Rail Balticu Harjumaa trassikoridoride osas,» ütleb Alex Kokk.

«Tuginedes väga pingsale avalikustamise ajakavale ja puudulikele võrdlusandmetele projekteerimisel, ei saa praegu kiirustades vastu võtta otsuseid, mis määravad meie elukeskkonna järgnevaks 150 aastaks,» ütles Kangru elanik Aavo Remmelkoor.

Voldi sõnul on elanikud valmis kaitsma oma õigusi seadusega ettenähtud korras kui nende arvamust kuulda ei võeta.

Kiili valla Kangru, Luige ja Sausti asumites elab rahvastiku registri andmetel üle kahe tuhande inimese.

«Meile teada olevatel andmetel on oma pöördumised teinud ka Saku valla asumid ja naabrid Uuesalust. Kokkuvõttes puudutab see mure enam kui 10 000 inimest Harjumaal,» ütles Volt.