Graafik: pensioniiga peab kiiremini tõusma

Pensioniiga peaks tõstma planeeritust märksa järsemalt. Illustratsioon: Pm

Statistikaameti värske analüüsi järgi peab Eestis pensioniiga tõusma veelgi kiiremini, kui praegu planeeritud. Põhjus on tööjõu vähenemine, mis on viimase rahvaloenduse andmete järgi arvatust ulatuslikum.

Statistikaameti juhtivstatistik-metoodiku Yngve Rosenbladi selgitusel tuli rahvaloendusest välja arvatust ulatuslikum noorte ja keskealiste väljaränne, mis peale rahvaarvu kahandamise muutis suuremaks ka vanemaealiste osatähtsuse. Need protsessid on hakanud tööturustatistikas kajastuma alles viimastel aastatel, kui tööturule hakkavad tulema 1990. aastatel sündinud esimesed väikeste aastakäikude noored.

Rosenbladi hinnangul peaks neid protsesse tasandama järkjärguliselt rakenduv pensioniea tõus ja tööealise elanikkonna ulatuslikum tööhõive. Praeguse töölkäijate ja pensioniealiste suhte säilitamiseks peaks 2020. aastal olema pensioniiga 65, 2030. aastal 68 ja 2040. aastal 70 eluaastat. Praeguse pensionireformi järgi tõuseb meeste ja naiste pensioniiga 2026. aastaks 65 eluaastani.

Eesti paistab suure pensionisaajate hulga poolest silma ka Euroopas. 2012. aastal sai mõnd pensioni pisut alla poole (47 protsenti) 50–69-aastastest ning Eesti on selle näitajaga Euroopa Liidus Slovakkia ja Sloveenia järel kolmandal kohal.

Enamasti minnakse pensionile 59. ja 63. eluaasta vahel. Järsult väheb töötajate hulk 60.–65. eluaasta vahel.