Riik on kogunud hulga andmeid, aga kui hästi on need hoitud?

Infosüsteem, mis koondab infot kõikide Tallinna haridusameti haldusalas olevate asutuste kohta. Pilt on illustratiivne. Foto: Internet

Riigil pole kindlust, kas infosüsteemide igapäevane toimimine on kindel või kas andmed infosüsteemides on õiged ja ajakohased, teatas riigikontroll täna avalikustatud auditis.

Ehkki majandusministeerium lõi infoühiskonna arengu suunamiseks arengukava, jääb Eesti riigi kogutud andmete kättesaadavaks tegemisel tagasihoidlikule kohale ning enamasti avaandmeid ei jagata ega taaskasutata. Avaandmete kättesaadavuse, kasutamise ning sotsiaalse ja majandusliku mõju edetabelis on Eesti uuritud 77 riigi hulgas on 14. kohal. Samal ajal keskmine IKT-sektori osakaal SKPst on Eesti puhul 4,8 protsenti, mis on oluliselt parem näiteks lähinaabrite Läti (3,5 protsenti) ja Leedu (2,7 protsenti) näitajatest.

Infoturbe reeglistikule vastab kõigest 59 protsenti seda kohustust omavatest riigi infosüsteemidest ning reeglite rakendamist on auditeeritud vaid viiendiku ulatuses. Isegi riigi infosüsteemi haldussüsteemi enda puhul ei ole infoturbe reeglite rakendamist veel auditeeritud, rõhutab riigikontroll.

Tegematajätmisi põhjendanud asutused vabandasid ennast välja raha puudumisega ning väitega, et asutuste või infosüsteemide ümberkujundamise ajal pole otstarbekas turvalisuse suurendamisega tegeleda.

«Samuti on aeglustanud infoturbe reeglite kasutuselevõttu see, et rakendamise üle järelevalvet tegeval Riigi Infosüsteemi Ametil (RIA) ei ole protsessi kiirendamiseks mingit sunnimehhanismi, näiteks õigusaktidest tulenevat sanktsiooniõigust,» rõhutab audit.

Selleks et avaliku sektori andmete kättesaadavaks tegemise kaudu elavdada majandust, suurendada valitsemise läbipaistvust, tarkade otsuste vastuvõtmist, kaasata paremini kolmandat sektorit ning soosida innovatsiooni, soovitab Riigikontroll järgmisi samme:

1. määrata vastutav organisatsioon, kes koordineerib riigi andmete avalikustamist;
2. töötada andmevaldajatele välja tegevuskava andmete avalikustamiseks ning teha kohustuslikuks andmete avaldamine ja avaandmete uuendamine;
3. suurendada avalikkuse teadlikkust riigi kogutud andmete kättesaadavaks tegemise kaudu tekkivate võimaluste kohta.