Riigikontroll: me ei tea oma majandusarengu õnnestumiste ja ebaõnnestumiste põhjuseid

Riigikontrolli juht Alar Karis. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eesti probleem on selles, et me ei tea, kuidas majandusstatistika tagasihoidlike arengunäitajate taga olevate arengutakistustega toime tulla, kirjutab riigikontroll värskes raportis.

«Me ei tea, kas ja kuidas väljavalitud lahendused ikka leevendavad probleeme. Sellist teadmist on vaja eelkõige majanduspoliitika kujundamiseks, aga ka riigieelarve tulude prognoosideks pikemas perspektiivis,» sisaldub dokumendis.

Olgugi et Eesti asub konkurentsivõime edetabelites mitmeid kohti kõrgemal kui näiteks lähinaabrid Läti ja Leedu, on Eesti majanduse viimased kasvunumbrid tagasihoidlikumad. Pikemas aegreas eristub Eesti lähinaabritest positiivsemalt vaid aastate 2010–2011 näitajate poolest, tööjõu tootlikkus ning SKT inimese kohta arvestatuna on lähenenud ELi keskmisele Läti ja Leeduga võrreldes aeglasemalt.

«On siiski veel vara öelda, kas need muutused on püsivad, kuid samas on mahajäämus oluline signaal Eesti konkurentsivõime hoidmise ja edendamise plaani «Eesti 2020» elluviimise seisukohast,»  hoiatab riigikontroll. Konkurentsivõime kava «Eesti 2020» eesmärkide saavutamine eeldab, et Eesti makromajandus areneb ennaktempos võrreldes muu Euroopaga. «Oma lähimate konkurentide – Läti ja Leedu – edestamist oleme pidanud samuti vaikimisi iseenesest mõistetavaks,» nenditakse raportis.

Valitsus on mitmes poliitikadokumendis loetlenud Eesti majandusarengut takistavaid probleeme, näiteks majanduse ebasoodus struktuur, ettevõtete vähene investeerimis- ja innovatsioonivõimekus ning teadus- ja arendustegevuse tagasihoidlik kohalik mõju, eksportivate ettevõtete väike hulk ning nende tegevuse keskendumine rahvusvahelises väärtusahelas odavamate funktsioonide täitmisele. Osa neist on püsinud sellistes dokumentides juba pikemat aega.

Sihikindel areng eeldab nii pikema vaatega plaanide olemasolu kui ka detailset teadmist oma majanduse toimimisest. Kõige olulisem ja kogu valitsuse tegevust hõlmav majandusarengu plaan sisaldub konkurentsivõime kavas «Eesti 2020». Selles 2011. aastal koostatud kümne aasta plaanis on seatud eesmärgid, mille poole kõik järgmised valitsused peaksid püüdlema, ja sedastatud Eesti majanduse olulised väljakutsed, millega arvestada. See on osa Euroopa Liidu konkurentsivõime suurendamise kavast «Euroopa 2020».

Riigikontrolli esmase ülevaatuse järgi on konkurentsivõime kava «Eesti 2020» elluviimine läinud keskpäraselt. 17 eesmärgist 11 saavutamine on planeeritud või paremal tasemel ja 6 eesmärgi puhul on tähelepanu nõudev mahajäämus.