Klientide järel nuhkimine on möödapääsmatu

Big Data Scoringu juhi Erki Kerdi hinnangul on Eesti ettevõtted Big Data kasutamisel pigem esirinnas, kuna see eeldab ettevõtete tihedat seotust internetiga, ja selle poolest on Eesti ettevõtted kohati maailmast ees. Foto: Erik Prozes

Maailmas, kus klientide ja nende eelistuste kohta on võimalik koguda nii lihtsalt suurel hulgal andmeid, oleks äriliselt suisa patt võimalust kasutamata jätta. Tarbijate kohta kogutud tohutuid infohulkasid ja nende analüüsi on hakatud nimetama märksõnaga Big Data (suurandmed).

Big Data on uus kuum trend kogu maailmas, mille edukaimad kasutajad on suured tehnoloogiafirmad, nagu Google, Facebook või Amazon. Aga see on liiga suur võimalus, et kaupmehed ja reklaamivahendajad kogu maailmas suudaksid sellest mööda vaadata. Eestis on esialgu tehtud alles esimesi katsetusi, kuid arendustöö on järjepidev ning lähiaastatel kasvab see valdkond tõenäoliselt plahvatuslikult.

Infokogumisvõimalusi on praegu rohkem, kui keegi meist teada tahab. Internetilehtedel liikumisest jätab kasutaja brauser maha küpsise, mille järgi on võimalik kokku panna kasutaja profiil ja pärast ka brauserisse isiklik turundussõnum saata. Sotsiaalvõrgustikud teavad, kes on sinu sõbrad ja millised sinu huvid.

Suvalisele lingile vajutades võid endale külge saada digitaalse jälitaja. Juba arendatakse ka tehnoloogiat, mis tunneb ära supermarketis ringi kõndiva kliendi ja jälgib tema käitumist. Lisaks müüvad turundajatele oma klientide umbisikulisi andmeid näiteks pangakaardifirmad Visa, MasterCard ja American Express.

Big Data näol on tegemist tohutute infohulkadega, mille kogumine ja salvestamine oleks kümmekond aastat tagasi olnud veel ülikallis ning analüüsimine pea võimatu.

Üks Eestis alguse saanud äriidee, kuidas andmeanalüüs rahaks teha, on endise LHV investeerimispanganduse juhi Erki Kerdi ettevõte Big Data Scoring. Tema sõnul aitavad nad pankadel ja kiirlaenufirmadel kasutada Big Datat laenuotsuste tegemiseks.

«Täna tehakse pankades laenuotsuseid ikkagi piiratud infomahu pealt. Pangad tellivad info krediidiregistrist ja inimene täidab laenutaotluse. Meie otsime inimese kohta lisaks hästi palju infot kõikvõimalikest online-kanalitest. Piltlikult öeldes võib seda nimetada hästi keeruliseks Google’i otsinguks inimese kohta,» rääkis Kert.

Laenutaotlejate peopilte siiski ei analüüsita. «Me saaksime seda teha, aga ei tee seda. Me ei vaata, mis on piltide peal või mida inimene kirjutab. Meie analüüs on puhtalt matemaatiline – kui palju on pilte, kui tihti kirjutatakse, kui palju kirjutatakse,» kirjeldas ta.

Kert võrdleb Big Datat 2000. aastate alguse internetibuumiga. Kui internet tuli, siis tundus, et absoluutselt kõik on võimalik, aga tegelikult ei suutnud keegi sellele head rakendust leida.

Loe pikemalt Postimees Plussist.