Ajaleht: kas hiidpandad päästavad Soome majanduse?

Panda nimega Hao Hao, üks kahest pandast, kes anti kevadel üle Belgiale, kui Hiina president Xi Jinping tegi Brüsselisse visiidi, et soojendada üles majandussuhteid Euroopa Liiduga. Foto: Laurent Dubrule / Reuters

Soome Ähtäri ja Ranua loomaaiad on endile hiigelpandasid hankimas; maailma üks populaarsemaid loodusharuldusi võib jõuda Soome juba 2016. aastal, teatab rahvusringhääling Yle. Soome ärileht Kauppalehti kommenteerib ent, et asi võib olla palju enamas kui lihtsalt pandades — asi on Soome-Hiina majandussuhetes.

Kauppalehti märgib, et hiidpanda on suur investeering. Hiina ei müü pandasid, vaid rendib neid, ühe hind on miljon USA dollarit aastas. Ja rendib neile, kellega head majandussuhted.

Kui huvituda, kellega Hiinal majanduslikud plaanid on, tasub jälgida pandade liikumist, tõdeb leht. Pea kõik riigid, kes viimastel aastatel on panda laenuks saanud, on teinud ka Hiinaga suureulatuslikke kaubanduslepinguid.

Kauppalehti vahendab CNNi, kelle andmeil toimib asi lihtsalt: teed lepingu, saad panda. Ekspordid Hiinasse tuumatehnoloogiat, saad panda; müüd Pekingi tuumareaktoritele uraani, saad panda; kirjutad alla vabakaubanduslepingu Hiinaga, saad panda.

2011 kirjutas Hiina Šotimaal alla miljardite dollariteni ulatuva mahuga lepingu, mis hõlmas toiduainetööstuse, kütustetootmise ja taaskasutuse tehnoloogiaid. Ja tulemus — Edinburghi loomaaed sai peatselt laenuks kaks pandat.

Kui pandade äri tähendab ühtlasi Soome Hiina-suunalise kaubavahetuse elavnemist, võib see olla Soome praegust majandusseisakut arvestades väga hea uudis, nendib Kauppalehti.