/nginx/o/2009/08/12/220488t1hbeb3.jpg)
Septembris pidas vaid 41 protsenti Balti suurettevõtetest oma ettevõtte äritingimusi järgmise kuue kuu jooksul soodsaks või väga soodsaks, selgus SEB panga finantsjuhtide uuringust. Märtsis läbiviidud uuringul väljendas sarnast vaadet 51 protsenti vastanutest.
Praegu arvab 15 protsenti Balti finantsjuhtidest, et ärikeskkond on järgmise kuue kuu jooksul ebasoodne või väga ebasoodne ning 44 protsenti on neutraalsel positsioonil.
Panga teatel saab arvamuste muutumist selgitada geopoliitilise olukorra halvenemisega ja Ukraina olukorraga: «Ukraina konflikt on eskaleerunud ja raputanud tervet Ida-Euroopa regiooni.»
Eesti finantsjuhid on kõige skeptilisemad – ainult 23 protsenti ootab, et ärikeskkond on soodne, samas arvab 18 protsenti, et keskkond kujuneb kas ebasoodsaks või väga ebasoodsaks. Lätis on optimistide osakaal langenud 14 protsendi võrra – 59 protsendilt märtsis 45 protsendini septembris.
Leedu ettevõtjad on kõige optimistlikumad – 53 protsenti usuvad, et äritingimused on soodsad. Nende arvamus võib olla seotud positiivsete suundumustega kodumaises nõudluses. Samas on ka Leedus kasvanud tuleviku pärast muretsevate ettevõtjate osakaal 3 protsendilt 14 protsendini.
Üle poole (56 protsenti) suurte Balti ettevõtete finantsjuhtidest on väljendanud oma peamise murena nõudluse vähenemist. Selles küsimuses on ärevus kasvanud kõigis kolmes Balti riigis.
«Oskustööliste saadavuse üle on hakatud rohkem muretsema Leedus ja Eestis, mis viitab pikaajalistele probleemidele ja immigratsiooni negatiivsetele tagajärgedele. Lätis on see mure oma päevakajalisuse teatud määral kaotanud. Kõigis kolmes Balti riigis on mure tööjõukulude üle langenud. See näitab, et ettevõtjad on oma töötajate lojaalsuses kindlamaks muutunud,» vahendas pank uuringut.
Võrreldes eelmise uuringuga on kahanenud ka mure finantseerimise kättesaadavuse ja intressimäärade üle. Septembris mainis ainult 12 protsenti (märtsis 18 protsenti) finantsjuhte Balti riikides, et finantseerimise kättesaadavus on probleem, ja ainult 5 protsenti (märtsis 14 protsenti) muretses intressimäärade pärast.
Venemaa ja lääneriikide koostöö häired ning usalduse kadumine on samuti ettevõtjate tähelepanu keskmes. 44 protsenti Balti riikide finantsjuhtidest on veendunud, et need protsessid mõjutavad nende ettevõtteid negatiivselt ja 12 protsenti ütlesid, et konflikti eskaleerumisel on olnud väga negatiivne mõju.
Läti, Leedu ja Eesti finantsjuhtide arvamused on selles küsimuses sarnased. 55 protsenti Leedu, 50 protsenti Läti ja 60 protsenti Eesti suurettevõtete finantsjuhtidest arvavad, et Venemaa ja lääneriikide vastasseis on nende ettevõttele halvasti mõjunud.
Esimene uuring Balti finantsjuhtide seas viidi läbi tänavu märtsis. Teine uuring viidi läbi septembris, et välja selgitada arvamuse muutus. Tulemus näitab, kas finantsjuhid ootavad, et järgmised kuus kuud toovad häid või halbu uudiseid ettevõtetele, teevad kindlaks peamised mured ja väljakutsed, osutavad, kas ettevõtted plaanivad laiendada või vähendada oma töötajate arvu ja aitavad ühtlasi heita pilku muudele teemadele.
Uuringus osales umbes 150 suurimat ettevõtet Lätist, Leedust ja Eestist, mille käive ületab 20 miljonit eurot.