Tarbijate kindlustunne suurem kui majanduslanguse eel

Tarbijate kindlustunne maailmas kasvab tasapisi, ometigi ei taheta näiteks uutele riietele palju kulutada. Pildil rõivamüüja Vietnamis. Foto: Hoang Dinh Nam / AFP

Kolmandas kvartalis suurenes maailmas tarbijate kindlustunne ühe punkti võrra, jõudes 98 punktini, selgub uuringufirma Nielsen andmetest. 

Eelmise kvartaliga võrreldes on kasv ühepunktine, aasta algusega võrreldes kahepunktine. Kaks ja pool aastat aeglaselt, kuid stabiilselt kerkinud indeks on nüüd kolmandat kvartalit järjest ületanud majanduslanguse eelset taset, mil tarbijakindlustunde indeks oli 94.

13. augustist 5. septembrini läbi viidud uuringu kohaselt suurenes tarbijate kindlustunne 65 protsendil Nielseni poolt mõõdetavatest turgudest (teises kvartalis 52 protsenti). Suurema majandusmahuga riikides kasvas tarbijate kindlustunne eelmise kvartaliga võrreldes USAs neli punkti (108), Saksamaal ühe punkti (97), Suurbritannias kolm punkti (93) ja Jaapanis neli punkti (77). Hiinas on tarbijate kindlustunne olnud püsivalt 111 punkti neli kvartalit järjest.

Balti riikidest on tarbijate kindlustunne kõige suurem Leedus (86), millele järgnevad Eesti 80 ja Läti 78 punktiga. Kui tänavu teises kvartalis arvas 60 protsenti Eesti elanikest, et riigi majandus on languses, siis kolmandas kvartalis oli see näitaja langenud 47 protsendini.

Läti elanike arvamus ei ole viimastel kuudel muutunud – teises kvartalis oli see näitaja 49 protsenti ning kolmandas kvartalis 50 protsenti. Üle poole (53 protsenti) Leedu elanikest arvas kolmandas kvartalis, et riigi majandus on languses, nelja protsendi võrra rohkem kui eelmises kvartalis.

Eestis suurim mure majanduse pärast

Võrreldes 2013. aasta sama ajaga kulutas 55 protsenti Euroopa riikide elanikest vähem uutele riietele. Eestis oli see näitaja 40 protsenti, Leedus 50 protsenti ja Lätis 42 protsenti. Pisut enam kui pool (51 protsenti) eurooplastest vähendas kulutusi väljaspool kodu meelelahutusele. Eestis oli see näitaja 45 protsenti, Lätis 41 protsenti ja Leedus 54 protsenti.

Odavamaid toidukaupu eelistas kolmandas kvartalis 54 protsenti Eesti elanikest, 30 protsenti lätlastest ja 43 protsenti leedukatest. Kõikide Euroopa riikide vastav näitaja oli täpselt 50 protsenti.

Eesti tarbijad muretsesid kolmandas kvartalis kõige rohkem (35 protsenti) majanduse pärast, sellele järgnes mure tervise pärast (22 protsenti) ja sõja pärast (21 protsenti).

India tulemus 126 punkti oli uuritud turgude hulgas parim, kuid võrreldes teise kvartaliga ikkagi kaks punkti väiksem. Itaalia oli 47 punktiga kõige kehvem (langus kvartalis koguni neli punkti). Austraalias jõudis kindlustunne tagasi aastatagusele tasemele ehk 97 punktini, Tšiilis (85) aga elas üle suurima kukkumise – võrreldes eelmise kvartaliga seitse punkti.

Põhja-Ameerikas suurenes kindlustunne enim

Põhja-Ameerikas paranes tarbijate kindlustunne enim, tõustes neli punkti 107ni. See number on Nielseni tarbijakindlustunde indeksi mõõtmise ajaloos  ehk alates 2005. aastast esimest korda võrdne Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna tulemusega. Vaikse ookeani regioonis lisandus eelmise kvartali indeksile üks punkt, Ladina-Ameerikas (91) ja Euroopas (78) samuti üks ning Lähis-Idas ja Aafrikas (96) kolm punkti.

«Väljaspool Põhja-Ameerikat mõjutab tarbijate kindlustunnet hulk regiooni- ja riigispetsiifilisi tegureid, nii et see paraneb vähem ja ebaühtlaselt,» ütles Nielseni asepresident Louise Keely.

«Euroopat mõjutab otseselt Ukraina geopoliitiline kriis ning üldse takistavad mitmed poliitilised asjaolud Euroopas deflatsiooni vältimist ja tarbijakindlustunde kasvu. Suurte areneva majandusega riikide hulgas näitab taas kasvupotentsiaali tänu oma uuele valitsusele India, Hiina aga liigub teises suunas, sest ta suunab oma majandust nüüd suuremale kohalikule tarbimisele.»

Alates 2005. aastast tehtav Nielseni üleilmse tarbijakindlustunde indeks ja ostukavatsuste uuring mõõdab 60 riigi enam kui 30 000 internetiühendusega vastaja kohalike töövõimaluste ja isikliku rahaseisu olukorra hinnanguid ning lähema aja ostukavatsusi. Tarbijakindlustunde tase (kas suurem või väiksem kui 100 punkti) näitab vastavalt optimismi ja pessimismi suurust. Viimased tulemused viitavad ettevaatlikule optimismile – kõikide regioonide tarbijate kindlustunne on eelmise kvartaliga võrreldes suurenenud.

Töövõimalused paranevad kiiremini kui isiklik rahaseis

Veidi üle poole kõigist vastajatest (52 protsenti) uskus, et tööturg on järgmise 12 kuu jooksul hea või suurepärane. See on teise kvartaliga võrreldes 2 protsendipunkti enam. Selline mõõdukas tõus on viimase viie aasta stabiilsete, kuid väikeste tõusude järg. 2009. aastal uskus vaid 31 protsenti, et neil on head võimalused tööd leida.

Kuigi isiklikku rahaseisu on alates 2009. aastast tajutud paremana, ei ole tarbijate üldine arvamus sellest paranenud nii palju nagu nende usk oma töövõimalustesse. 57 protsenti kõigist vastajatest hindas oma isiklikku rahalist olukorda eeloleval aastal heaks või suurepäraseks ehk 2009. aasta keskmise 46 protsendiga võrreldes 11 protsendipunkti paremaks. Samal ajavahemikul on aga usk oma töövõimalustesse suurenenud 21 protsendipunkti.

«Pikemaajaline trend on olnud arenenud ja arenevate turgude keskklassi majandusennustuste vaheline lahknevus,» ütles Keely. «USAs ja Lääne-Euroopas on keskklass struktuurselt nõrgenenud, väikesepalgaliste sektor aga kasvanud. Noorte ja vanemate inimeste sissetulekute vaheline lõhe on üha suurem – eriti Euroopas, kus noored ei leia tööd. Arenevatel turgudel on aga keskklass möödunud aastakümnel tugevasti kasvanud, ja kuigi see trend on viimasel ajal aeglustunud, võib ikkagi oodata selle jätkumist. Aja jooksul võib selline ebavõrdsuse riikide sees ja nende vahel mõjutada oluliselt mitte-esmatarbekaupadele tehtavate kulutuste üldist suurust ja mustreid.»

Kulutuste kavandamisel ollakse endiselt ettevaatlikud

Kolmandas kvartalis arvas 54 protsenti kõigist vastajatest, et nende riik on majanduslanguses. Paljud on oma kulutuste kavandamisel endiselt ettevaatlikud.

Üleilmselt jäid mitte-esmatarbekaupadele tehtavate kulutuste ja säästmise kavatsused enamikus kategooriates samale tasemele – väike, ühe protsendipunkti suurune kasv oli vaba raha säästmise (49 protsenti), pensioni kogumise (12 protsenti) ja puhkusele kulutamise (36 protsenti) osas.

Umbes kolmandik kavatseb kulutada uutele riietele (34 protsenti) ja meelelahutusele väljaspool kodu (31 protsenti) – kumbki näitaja ei ole eelmise kvartaliga võrreldes muutunud. Neljandik kavatseb kulutada uuele tehnikale (langus 2 protsendipunkti) ja maksta ära võlad, krediitkaardikulutused või laenud (teise kvartaliga võrreldes samal tasemel). Umbes viiendik loodab kulutada kodule (22 protsenti) ja investeerida aktsia- või avatud investeerimisfondidesse (20 protsenti) – mõlemad näitajad on eelmise kvartaliga võrreldes ühe protsendipunkti võrra langenud.

Majandus ja tööga kindlustatus on kogu maailma vastajate jaoks peamisi muresid, kuid need probleemid liiguvad tahaplaanile. Muud mured aga suurenevad.

Põhja-Ameerikas ütles 27 protsenti vastajatest, et majandus on nende suurim või suuruselt teine mure järgmisel kuuel kuul. Eelmises kvartalis oli sama näitaja suurem ehk 34 protsenti. Mure terrorismi pärast kasvas 14 protsendini (8 protsendipunkti), mure sõja pärast 9 protsendini (5 protsendipunkti) ning mure töö ja vaba aja tasakaalu pärast 12 protsendini (3 protsendipunkti).

Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas suurenesid tervisemured 30 protsendini (kasv kolmandas kvartalis 6 protsendipunkti), ületades majandusmuresid. Mure majanduse pärast vähenes 27 protsendini (3 protsendipunkti).

Euroopas on suurim mure tööga kindlustatus

Euroopas ütles 21 protsenti vastajatest, et tööga kindlustatus on järgmisel kuuel kuul nende suurim või suuruselt teine mure. Eelmises kvartalis oli sama näitaja kolm protsendipunkti kõrgem.

Mure majanduse pärast vähenes kolmandas kvartalis 20 protsendini. Mure sõja pärast kasvas aga teise kvartaliga võrreldes 18 protsendini (kaheksa protsendipunkti) ja terrorismihirm 9 protsendini (neli protsendipunkti).

Ladina-Ameerikas ning Lähis-Idas ja Aafrikas oli tööga kindlustatus suurim või suuruselt teine mure vastavalt 25 protsendi ja 29 protsendi vastajate jaoks (langus võrreldes eelmise kvartaliga vastavalt üks ja kaks protsendipunkti).

Mure majanduse pärast ei läinud aga teiste piirkondade langustrendiga kaasa, vaid kasvas kaks protsendipunkti nii Ladina-Ameerikas (26 protsenti) kui ka Lähis-Idas ja Aafrikas (22 protsenti).