Gucci pole enam popp

Foto: SIPA/Scanpix

Luksuskaupade ostjad soovivad, et ostetud kaup oleks ühtlasi eksklusiivne.

Pruukis Kristiina Ojulandil möödunud aasta kevadel ilmuda Reformierakonna skandaalsele volikogu koosolekule kalli Hermès’ kotiga, kui seda pani tähele ajakirjandus ning koti hind muutus üldrahvaliku arutelu objektiks. Paljudele siiski ei meeldi enam, et inimesed tänavalt panevad nende käekottidele hinnasilte, ning nad loobuvad seetõttu Gucci ja teiste tuntud luksuskaupade tootjate käekottidest väiksemate tootjate kasuks.

«Mina ei taha, et keegi vaatab mind tänaval ning teab kohe, kes disainis koti, mida ma kannan, ja kui palju ma selle eest maksin,» ütles majanduslehele The Wall Street Journal Milanos asuva ettevõtte 35-aastane juht Helen Nonini, kes müüs ära peaaegu kõik oma Gucci kotid. «Ma ei soovi saada lahterdatud mingisse kategooriasse,» lisas ta.

Peaaegu kõigi kõrgema hinnaklassi brändide suurimaks katsumuseks on saada hakkama vastuoluga – tooted peavad olema ühtaegu nii eksklusiivsed kui ka hõlpsasti saadaval. See on kontseptsioon, mida on üha raskem toimima saada.

Nõudlikud kliendid eelistavad aina enam värskeid alternatiivseid kaubamärke, nagu Delvaux ja Celine, mis kuulub suurele luksuskaupade tootjale LVHM. Gucci kolmanda kvartali käive kasvas vaid 1,5 protsenti, samal ajal kui teised luksusbrändid näitasid palju tublimat kasvu.

«Guccil on praegu liiga palju tooteid, liiga suured poed ning nende hinnavahemik on võrreldes teiste luksustoodetega liiga lai,» ütles majanduslehele Prantsusmaa konsultatsioonifirma Nelly Rodi nõukogu esimees Pierr­e Francois Le Louet. «Nende tooted ei ole nii unikaalsed kui varem,» lisas ta.

Washington Post kirjutas eil­e, et ka tippmoefirma Michael Korsi aktsia hind on tipust langenud, sest kasv on hakanud aeglustuma. Analüütikute sõnul on Kors hakanud eksklusiivsust minetama ning ostjad seda kaubamärki enam ei soovi.

Väiksemate brändide, nagu Gucciga samasse gruppi kuluvate Saint Laurenti, Balenciaga ja Bottega Veneta käive kasvab kiiresti. Eelmises kvartalis kasvas müük Saint Laurentil 28 ja Bottega Venetal kümme protsenti.

Gucci asutas 1921. aastal Firenze nahkkäsitöömeister Guccio Gucci. Esimene pood välismaal avati 1953. aastal. Nende imepehme nahaga kotte ja kingi kandsid paljud tuntud inimesed, näiteks filminäitleja Audrey Hepburn.

Kuid 1980. aastate laienemine väga mitmesse valdkonda viis ettevõtte pankroti äärele. Ettevõtte päästis halvimast uus juhtkond eesotsas Harvardi haridusega Domenico De Sole ja peadisainer Tom Fordiga. Nii nagu konkurendid Louis Vuitton ja Prada, hakkas ka Gucci 1990. aastatel valmistama kalleid asju uusrikastele, kes olid valmis maksma prestiižse kaubamärgiga koti eest tuhat dollarit ja enamgi. Kasum oli meeletu ning selle eest avati uusi poode. 2001. aastal kulutati ainuüksi ühele Milano poele 77 miljonit eurot.

Aastatel 1991–2004 kasvas Gucci käive kümme korda. Brändi edu oli nii võimas, et konkurent LVMH üritas seda üle võtta.

Praegu kuulub Gucci suur­osalus (42 protsenti) Prantsusmaa börsifirmale Kering, mille portfellis on terve hulk luksuskaupade brände. Suuruselt teine aktsionär on 11 protsendiga Prantsusmaa pank Crédit Lyonnais.

Gucci on viimastel aastatel pööranud tähelepanu nn keskmise hinnaklassi kottidele (alates 500 dollarist), mis on varustatud logoga. Nende osakaal kontserni müügis ulatub 37 protsendini. Investeerimispanga Sanford C. Bernetein hinnangul kasvas Gucci kallimate kottide (3200–5610 dollarit ehk 2500–4400 eurot) pakkumine esimesel poolaastal vaid ühe protsendi. Mõnede analüütikute arvates pole see klientide ligimeelitamiseks piisav.

Konkurent Louis Vuitton kasvatas pakkumist kõrgeimas segmendis tervelt kuus protsenti. Pealegi laieneb Vuitton Guccist mõõdukamalt ja on viimase viie aasta jooksul avanud Gucci peaaegu 200 poe kõrval üksnes 30 uut poodi.

Peale tugeva konkurentsi mõjutab Guccit üldine majanduslik olukord.

Gucci 2013. aastal

•    Käive: 3,56 mld eurot

•    Tegevuskasum: 1,13 mld eurot

•    Poode: 474

•    Töötajaid: 9415