Pärnu lennujaam jääb renoveerimata

Pärnu lennujaama juhi Erki Teemäe sõnul on praegu kõige tähtsam tagada lennuühendus saartega. Taustal äsja maandunud Ruhnu liinilennuk. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Lennuturistid kaotanud Pärnu spaad küsivad abi riigilt, kes keskendub hoopis Rail Balticule.

Kui varem võeti Pärnu lennujaamas suviti vastu rahvusvahelisi tšarterlende Soomest ja Rootsist, siis sellest aastast see enam lennuraja seisukorra tõttu võimalik pole. Pärnumaa turismiettevõtjad haistavad ohtu oma tulule ja nõuavad, et riik paneks Pärnu lennujaama renoveerimisse sama palju raha kui Tartus.

Kuid nii majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kui ka Pärnu lennujaama haldav Tallinna lennujaam välistavad võimaluse, et Pärnu lennujaama tšarterlennuvõimeliseks muutmiseks kasutataks riigi või Tallinna lennujaama raha. Projekti tasuvusaeg oleks ülipikk, riigiabi andmise lennujaamadele keelas aga tänavu Euroopa Liit, mis nõuab, et lennujaamad end ise ära toidaks.

Riigile oktoobri keskel saadetud pöördumisele alla kirjutanud Pärnu turismiettevõtjad leiavad, et lennuühenduseta kaotavad nad võimalikud kliendid Skandinaaviast, kes ei ole nõus sõitma nii pikka vahemaad laeva ja bussiga.

«Otselennud Soomest Pärnusse võimaldavad Eestisse tuua Helsingist enam kui 200 kilomeetrit põhja pool elavatest linnadest ligikaudu 1,2 miljonit potentsiaalset klienti. Nõudlust on edukalt tõestanud aastaid Tervis Spaa Grupi ja MatkaVekka koostöös toimunud tšarterlennud,» leiavad turismiettevõtjad pöördumises.

Tšarterreiside ärajäämise tõttu kaotas Tervise spaa enda arvutustel tänavu 60 000 ja MatkaVekka 200 000 eurot. Lisaks on turismiettevõtjate hinnangul Rootsi turistide hulga kasv Pärnus kängu jäänud just otselendude puudumise pärast. Pärnu lennujaama reisijate arv võiks aastaks 2020 ettevõtjate hinnangul olla 45 000 – 200 000.

Riik ehk majandus- ja kommunikatsiooniministeerium näeb Pärnumaale tulu tõusvat aga hoopis teisest transpordiliigist. Ministeeriumi pressiesindaja Maarja Gavronski märkis, et üks Euroopa Liidu prioriteet on rongiliikluse arendamine. Kiirraudtee Rail Baltic, mille üks peatus on Pärnu, oleks veel üks transpordivalik Eesti suvepealinna puhkama tulla ihkavatele turistidele. Peale selle investeerib riik endiselt Pärnut läbivasse Via Baltica maanteekoridori.