Üheksa kuuga laekus riigile 71,5 protsenti aastaks plaanitud tuludest

2014 riigieelarve täitmine. Väljavõte rahandusministeeriumi presentatsioonist. Foto: Rahandusministeerium

Üheksa kuuga laekus riigile tulusid 5,73 miljardit eurot ehk 71,5 protsenti riigieelarves aastaks planeeritust, teatas rahandusministeerium. Kulutusi tehti sama ajaga 5,58 miljardi euro ulatuses, mis on 68,1 protsenti aastaks planeeritust.

2014. aasta eelarves on koos edasiantavate tuludega planeeritud tulusid 8,02 miljardit eurot ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 8,18 miljardit.

Tulusid laekus eelarvesse septembri lõpuks koos ettemaksudega 5,73 miljardit eurot. Maksutulusid laekus 4,91 miljardit eurot ja mittemaksulisi tulusid 0,81 miljardit eurot. Kogutud maksutulud moodustavad 74,2 protsenti ning mittemaksulised tulud 58,1 protsenti aastaks kavandatust. Eelmisel aastal laekus üheksa kuuga aastaks kavandatud maksutuludest 75,3 protsenti ja mittemaksulistest tuludest 81,6 protsenti.

Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvaheliste heitmekvootide müügist, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja tulud vara müügist.

Suurimatest tululiikidest on üheksa kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 1,67 miljardit eurot ehk 74,2 protsenti aastaks planeeritust, käibemaksu 1,27 miljardit eurot ehk 75,7 protsenti aastaks kavandatust ning toetusi 0,51 miljardit eurot ehk 56,0 protsenti eelarvest.

Vaatamata maksutulu kasvule koguti võrreldes möödunud aasta sama perioodiga tulusid eelarvesse 6 miljonit eurot ehk 0,1 protsenti vähem, sest mittemaksulised tulud vähenesid. Maksutulude laekumine kasvas 7,8 protsenti ehk 354 miljoni euro võrra ning mittemaksulised tulud vähenesid 30,5 protsenti ehk 355 miljoni euro võrra.

Mittemaksuliste tulude vähenemine tuleneb peamiselt saadud toetuste vähenemise arvel, kuna Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendamise vana perioodi 2007–2013 toetused hakkavad lõppema ja uue perioodi 2014–2020 vahendite kasutamine on alles algusjärgus.

Maksutuludest on aastaga enim kasvanud sotsiaalmaksu ja käibemaksu laekumine, kasvud vastavalt 118 miljonit eurot ja 102 miljonit eurot.

Kulutusi tehti üheksa kuuga 5,58 miljardi euro ulatuses ehk 68,1 protsenti aastaks plaanitust. Sealjuures oli eelmise aasta võrreldava perioodi kulude maht 5,52 miljardit eurot, mis moodustas 70,9 protsenti aastaks kavandatust. Septembris tehti väljamakseid 599 miljonit eurot, mis on 7,3 protsenti kogu aastaks plaanitud kuludest.

Suurimate kuludena maksti üheksa kuu jooksul peamisteks sotsiaaltoetusteks 2,4 miljardit eurot, mida on 8,3 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Selle põhjused on indekseerimisest tulenev pensionide tõus, pensionide tulumaksuvabastuse ja saajate arvu suurenemine ning suuremast sotsiaalmaksu laekumisest tulenev ravikindlustuskulude kasv.

Riigi tegevuskuludeks kasutati üheksa kuuga 908 miljonit eurot ehk 68 protsenti aastaks plaanitust. Mullu samal perioodil oli tegevuskuludeks kasutatud 69,4 protsenti eelarves kavandatust. Selle aasta üheksa kuu tegevuskulude maht on eelmise aastaga võrreldes kasvanud 76 miljonit eurot ehk 9,1 protsenti. Kasvu taga on eelkõige osa antud toetuste ümberklassifitseerimine majandamiskuludeks ning osaliselt ka tööjõukulude suurenemine. Personalikulude väljamakseid tehti üheksa kuuga 491 miljonit eurot, mida on 7,7 protsenti enam eelmise aasta võrreldava perioodiga ning majandamiskulusid 417 miljonit eurot ehk 10,9 protsenti enam kui aasta varem samal perioodil.

Investeeringuteks suunati septembri lõpuks 312 miljonit eurot ehk 45,3 protsenti aastaks plaanitud eelarvest. Aasta varasemalt oli investeeringuteks kasutatud 443 miljonit eurot ehk 70,3 protsenti planeeritud eelarvest. Tänavu aasta tagasihoidlikum investeeringute eelarve ning selle täitmine tuleneb Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendamise eelmise perioodi lõppemisest.

Välistoetusi koos ettemaksetega maksti septembri lõpuks välja 391 miljonit eurot ehk 43,4 protsenti aasta eelarvest. Seda on 135 miljonit eurot vähem võrreldes aastatagusega. Eelmise programmiperioodi 3,4 miljardi euro suurusest struktuuritoetuste mahust oli septembri lõpuks projekte heaks kiidetud 99,1 protsenti ja väljamakseid tehtud 91,8 protsenti.

Likviidset finantsvara ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas septembri lõpu seisuga 1,61 miljardit eurot. Septembris suurenes likviidsete varade maht 37 miljoni euro võrra. Võrreldes 2013. aasta lõpu seisuga on riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 196 miljonit eurot ehk 13,9 protsenti suurem. Kasv tulenes eelkõige likviidsusreservi suurenemisest, kuna eelarveülejääk suurenes.

Augustis kahanes valitsussektori eelarve ülejääk eelkõige kohalike omavalitsuste arvel. Võrreldes juuliga halvenes positsioon 15 miljoni euro võrra ning kuu lõpus oli valitsussektori eelarve ülejääk 45 miljonit eurot ehk 0,23 protsenti prognoositavast sisemajanduse koguproduktist (SKP). Aasta varem samal ajal oli eelarve 54 miljoni euro ehk 0,29 protsendiga SKPst puudujäägis. Erinevus kahe aasta vahel tuleneb nii keskvalitsuse väiksemast puudujäägist kui ka kohalike omavalitsuste suuremast ülejäägist sellel aastal.