/nginx/o/2010/10/10/447121t1hfa93.jpg)
Eksperdi sõnul sisaldavad rohkem kui pooled kinnisvarakuulutused valeinfot: enim eksitakse pinna suuruse, ehitusmaterjali ja energiaklassi märkimisega.
Ekspert: üle poole kinnisvarakuulutustest valetavad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri kinnitusel on levinuim ja olulisim viga valesti märgitud ruutmeetrid. «Inimesed ei kontrolli pinna suurust kinnisturegistrist üle ja märgivad kas peast või võtavad numbri kommunaalide arvelt, aga erinevus võib olla kümme ruutmeetrit,» ütles Vahter.
Vahteri sõnul tekitavad segadust ka seadustamata ümber- ja juurdeehitused ning erinevate terminite kasutamine. «Isegi suured arendajad on petlikult odava hinna näitamiseks teinekord arvestanud korteripinna sisse keldri ja rõdu, mida tegelikult teha ei tohi,» lisas ta.
Palju eksitakse ka hoone materjaliga. Peamiselt ei tehta vahet katusematerjalidel ja krohvitud puumajal ning kivimajal. «Müügikuulutuses on ka seadusega nõutud energiaklassi märkimine või vähemalt info, et seda pole määratud ning see jäetakse tegemata.»
Vahteri sõnul ei vasta tihti normidele ka müügikuulutuste pildid. «Seaduse kohaselt peab olema öeldud, kas mööbel ja muud pildil olevad esemed on hinna sees või mitte. Vastupidisel juhul võiks eeldada, et ka televiisor kuulub korteri juurde.»
«Ka maaklerid ise pole patust puhtad ja ei tee teinekord piisavalt taustatööd, kuid põhivead tulevad eraisikute kuulutustest. Soovitan alati vaadata põhinäitajad ehitus- ja kinnisturegistrist üle. Kui kuulutus ei vasta tõele, siis on inimesel võimalus tehingust loobuda või hinna üle läbirääkimisi pidada,» lisas ta.