/nginx/o/2014/10/27/3465795t1h3347.jpg)
Intervjuus Postimehele lükkab Tallinna Sadamale uusi parvlaevu projekteeriva Norra firma LMG Marin tegevjuht Torbjørn Bringedal ümber mitu müüti. Näiteks et enne parvlaeva ehituse algust tuleb aasta otsa projekteerimislaua taga istuda, et kaks aastat ehituseks on absurdselt lühike aeg ning et Eesti rannikumeri on kuidagi eriline ja tüüpprojekte siin kohandada ei anna.
/nginx/o/2014/10/27/3465797t1ha045.jpg)
Kas LMG Marin projekteerib Tallinna Sadamale parvlaevu n-ö nullist alates või sobitab mõnd juba olemasolevat projekti? Miks?
Olemasolevaid parvlaevade jooniseid ei saa kunagi uue projekti juures päris üks ühele kasutada. Alati tuleb ette muudatusi, mis tuleb projektis teha. Praegusel juhul on meie lähtekoht olemasolevad joonised, mida hoolikalt Eesti tingimustele kohandatakse.
Millist oma projekti kasutate, milliseid muudatusi selles tehakse?
Meie viimastest projektidest on praam LMG 165-DEG Eesti poole tingimustega kõige sarnasem. Kaks seda tüüpi laeva on ehitatud, neid omab ja käitab laevafirma Norled Norra edelarannikul. Aga nagu ma varem ütlesin, iga laev on hoolikalt projekteeritud vastama kohaliku keskkonna klimaatilistele ja geograafilistele iseärasustele.
Mis on peamised erinevused Eesti ja Norra rannikuvette sobivate parvlaevade projekteerimisel, kuidas näiteks mõjutab projekti siinne madal meri?
Olukord Eestis ei ole väga palju erinev Norra tingimustest. Tõsi, Norra fjordid võivad olla sügavad, kuid sadamates on tavaliselt spetsiifilised süvisepiirangud, mida tuleb projekteerides arvestada. Neljameetrise süvise nõuet sellistel marsruutidel võib pidada üsnagi tavapäraseks.
Loe pikemalt Postimehe paberlehest või Postimees Plussist!
/nginx/o/2014/08/29/3307101t1h1b5a.jpg)