Akadeemikud: uued keskkonnatasu määrad vajavad analüüsi

Aivar Õepa
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põlevkivi kaevandamine Estonia kaevanduses.
Põlevkivi kaevandamine Estonia kaevanduses. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu tegi valitsusele ettepaneku mitte kehtestada uusi keskkonnatasude määrasid enne, kui keskkonnatasude pikaajaline mõju analüüs on tõestanud, et uute määrade rakendamine ei halvenda Eesti põlevkivitööstuse jätkusuutlikkust ega Eesti riigi energiajulgeolekut.

Energeetikanõukogu leiab, et Eesti riigil peab olema põlevkivi ressursi kasutamise ja väärindamise  strateegia, mis võtaks arvesse riigi energiaallikate vajadust ja energiajulgeolekut, Euroopa Liidu energia- ja keskkonnapoliitikat, energiakandjate maailmaturuhindade muutusi ja tehnoloogiate arendust.

Ressursi- ja keskkonnatasusid tuleb käsitleda ühe osana terviklikus maksupoliitikas, maksimeerides tööstusharu poolt toodetud riigi pikaajalist tulu, vahendas energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg nõukogu seisukohta.

Samuti leiab nõukogu, et ebastabiilne keskkonnapoliitika, ressursi- ja keskkonnatasude planeeritav tõstmine suurendab põlevkivienergeetika investeerimisprojektide riskitaset, mistõttu võidakse nende investeerimisest loobuda. «Riik põlevkivi omanikuna teenib prognoositust mitte ainult vähem tulu, vaid halvemal juhul võib see tuluallikas ja sellega seotud töökohad valdavalt kaduda. Eesti energeetiline julgeolek halveneb, satume suuremasse sõltuvusse naaberriikidest.»

Eesti TA energeetikanõukogu üks peamisi ülesandeid on avalikkuse teavitamine energiapoliitiliste otsuste mõjust ühiskonnale ning pakkuda sõltumatut ja kõrge teadusliku professionaalsusega eksperthinnangut. Nõukogu kujundas oma täna avaldatud seisukoha pärast septembris peetud istungit, kus kuulati ära keskkonnamisteeriumi, Eesti Geoloogiakeskuse, Tallinna Tehnikaülikooli, Ernst & Young Baltic ASi, Säästva Eesti Instituudi, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu ja põlevkivitööstuse ettevõtete esindajad.

Energeetikanõukogu istungi protokoll (PDF).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles