/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/10/16/3436245t1h08ed.jpg)
Eesti gaasivõrgu halduri, EG Võrguteenuse hinnangul seab konkurentsiameti ja riigi soovitamatus ettevõtte tegevusluba pikendada ohtu Eesti-Soome gaasitoru Balticconnectori rahastamise ja ehitamise.
EG Võrguteenus: Balticconnectori rajamist raskendab puuduv tegevusluba
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti gaasivõrgu süsteemihalduri AS EG Võrguteenus tegevusluba võrguteenuse osutamiseks lõpeb 31. detsembril 2014, mil gaasivõrk peab olema gaasimüüjatest eraldatud, ja praegustes tingimustes on uue tegevusloa õigeaegne saamine ebatõenäoline. Tegevusloa olemasolust sõltub EG Võrguteenuse väitel Eesti ning Soome gaasi ülekandevõrkusid ühendava gaasitoru Balticconnectori rahastamine 2015. ja ehitamine 2018. aastal.
ASi EG Võrguteenus juhatuse esimehe Sergei Jefimovi sõnul on ettevõte Balticconnectori projektis Eesti riigi poolne arendaja ning saab Euroopa Liidu reeglite järgi gaasitoru rahastamise ja ehitamise lepingu sõlmida vaid kehtivat tegevusluba omades. «Siinkohal on Soome ja Baltimaade gaasiturgude ühendamiseks süsteemihalduri tegevusloa olemasolu hädavajalik,» lisas Jefimov.
«Tegevusloa küsimuse lahendamiseks ja sellega seotud Eesti gaasituru arengu tagamiseks on vajalik mitmete osaliste, sealhulgas ettevõtte ja selle omanikfirma aktsionäride, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning konkurentsiameti, igakülgne koostöö ning operatiivne tegutsemine,» rõhutas Jefimov.
Tema sõnul on ettevõte ja selle omanikud teinud alates 2012. aastast aktiivselt tööd selle nimel, et viia süsteemihalduri tegevus vastavusse seadusega, mis nõuab gaasivõrgu halduri ja gaasimüüja eraldamist, kuid praegust seisu arvestades võib vajalike tingimuste täitmiseks minna veel kuid. Riigi plaan teostada ülekandevõrgu omandiline eraldamine AS-ist Eesti Gaas esialgselt maagaasiseaduse eelnõus planeeritud 3-4 aasta asemel 2,5 aastaga oli Jefimovi arvates liiga optimistlik.
«Läbirääkimised potentsiaalsete ostjatega ning erinevadseaduse lisanõuded on nõudnud täiendavaid toiminguid ja osaluste võõrandamine võtab tänastel omanikel oodatust kauem aega põhjustel, mis ei sõltu täielikult neist ega ettevõttest endast,» selgitas Jefimov. «Tegevusloa saamise üheks oluliseks kriteeriumiks on ASi EG Võrguteenus tänaste omanike seas energiatootjate ja -müüjate kontrolli kaotamine ettevõtte tegevuse üle. Vastav nõue täideti 21. oktoobril toimunud aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul, kui muudeti süsteemihalduri omanikfirma AS Võrguteenus Valdus põhikirja. Uuendused jõustuvad 1. jaanuaril 2015,» ütles ta.
ASi EG Võrguteenus teatel on ettevõte taotlenud ka ajutist tegevusluba, kuivõrd praeguse tegevusloa kehtivuse lõppemine omaks negatiivset mõju Balticconnectori rahastamisele ja ehitamisele. «Praeguse seisuga on konkurentsiamet keeldunud ajutise tegevusloa andmisest süsteemihalduri nõuetele mittevastavuse tõttu, kuid seejuures rõhutades süsteemihalduri strateegilist tähtsust Eesti riigi energiavarustuse tagamises ja arendamises,» selgitas Jefimov.
Ettevõte esitas veel juunis nii riigikogu majanduskomisjonile kui ka majandus- ja infrastruktuuriministrile ettepaneku tegevusloa kehtivuse lõpptähtaja pikendamiseks kuni uue tegevusloa saamise otsuseni, kuid kumbki ei võtnud ettepanekut arutusse.
Tegevusloa lõppemise korral peaks ettevõte andma oma kohustused üle teisele võrguettevõtjale, kes omab ülekandevõrku ja tegevusluba ülekandeteenuse osutamiseks, kuid sellist ettevõtet Eestis täna peale ASi EG Võrguteenus ei ole. Eestis saab korraga olla vaid üks süsteemihaldur.
AS EG Võrguteenus on Eestis maagaasi ülekandeteenust osutav ettevõte, mis kuulub 100-protsendiliselt ASile Võrguteenus Valdus. 2014. aasta augustis esitasid Eesti ja Soome gaasisüsteemi ülekandevõrgu operaatorid AS EG Võrguteenus ja Gasum OY Euroopa Komisjonile Eesti ning Soome gaasi ülekandevõrkusid ühendava gaasitorustiku Balticconnectori uuringute rahastamistaotluse, milles EG Võrguteenus on Eesti poolne projektiarendaja. Rahastamistaotluse esitamist toetasid ka mõlemate riikide majandus- ja keskkonnaministeeriumid. Balticconnectori valmimisel ühendaksid Eesti ning Soome gaasi ülekandevõrgud, mis parandaks mõlema riigi varustuskindlust gaasi ülekandevõimaluste mitmekesistamise näol. Samuti avaneb Gasum OY jaoks võimalus hoida gaasi Lätis, Inčukalnsi maa-aluses gaasihoidlas.
Gaasivõrgu süsteemihaldur peab hiljemalt 1. jaanuariks 2015 viima oma tegevuse vastavusse nõuetega, mille kohaselt on süsteemihaldur võrguettevõtja, kes omab ülekandevõrku, mõõtesüsteeme riigipiiril ning tegevusluba gaasi ülekande teenuse osutamiseks.
AS-i EG Võrguteenus omanikud muutsid 21. oktoobril 2014 toimunud erakorralisel üldkoosolekul ettevõtte põhikirja, mille tulemusena ei oma enam ükski energiatootjast ega -müüjast aktsionär ettevõtte üle valitsevat mõju. Põhikirja muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2015.