Svekolniku valmistamisel annab suure edumaa, kui külmkappi on eelmistest söögikordadest jäänud keedukartulit, keedumuna, külmi praelõike ja hääd puljongit. Sel juhul jääb supi valmistajale vaid peedi keetmise ning ainete kokkusegamise vaev. Samas ei ole ka midagi lahti, kui kogu protsessiga a-st ja b-st alustada - munad ühte potti, kartulid teise, peet kolmandasse ning õige kondipuljongi asemel võib piirduda ka lihtsalt peedikeedusega - kes see keset suve ikka pirtsutab.
Paar väikest peeti, peenteks tikkudeks hakitult
Paar porgandit, peotäis värsket kartulit – keedetult
Mõned keedumunad, kollane pigem pehmemapoolne kui täiesti kõvaks keenud
Paar värsket kurki, aga kasutada võib ka hapu- või soolakurki (sel juhul jäta hilisem sinep või mädarõigas ära).
Rediseid, küüslauku
Rohelist sibulat, tilli, koriandrit ja peterselli
Ohtralt hapukoort, suts äädikat, soola, pipart.
Vene sinepit või mädarõigast teelusikatäis.
Koori ja haki peet ribadeks, pane potti ja kalla peale veidi valgeveiniäädikat. Lase kuumaks ja lisa u. liiter-poolteist vett. Kui on hääd puljongit, riisu sellelt rasv ja asenda vesi puljongiga. Sel juhul ole soolaga tagasihoidlikum. Lisa paar pipratera.
Kui peet on pehme, lase vedelikul jahtuda. Lisa vajadusel soola ja suts veiniäädikat. Sega hulka hapukoort nii palju, et maitse oleks tahedam. Pooleteise liitri peale kulub 300 g kindlasti, võib ka rohkem panna. Kui lisad ka sinepit või mädarõigast, sega see eelnevalt väikese vedelikukogusega ning seejärel lisa supile.
Haki sisse kartul, porgand, kurk, redis, kahvliga purustatud munad (jäta üks kaunistamiseks), ürdid (jäta osa kaunistamiseks), riivitud küüslauguküüs.
Supp on parim külmkapikülmalt, nii suvisel rannapäeval oleks mõistlik supp enne randa minekut valmis teha, et siis koju jõudes tirin lauale tõsta.
Juurde võib anda musta leiba, mehisemate meeste portsu sisse võib hakkida heeringat, supiliha või sinki. Supi peale võib soristada oliivõli. Peale joomiseks sobib kali, eriti hää on isetehtud.