Koolides, tervishoiuasutustes ja mujalgi on ametis psühholoogid, kelle poole saab pöörduda nii suhetega seotud kui ka muude probleemide puhul. Enamikus töökollektiivides sellist inimest aga ei ole ja kriisiolukorras ostetakse teenus sisse. Samas ei kipu inimesed võõrast kohe usaldama ja oleks hea, kui töös ikka ette tulevaid väiksemaid pingeid saaks maandada kollektiivi sees.
Kaisukarud maandavad töökohtades pingeid
Professor Mare Teichmanni sõnul on igas organisatsioonis tavaliselt mõni inimene, keda psühholoogid nimetavad tinglikult kaisukaruks – keda inimesed usaldavad ja kellelt keerulises olukorras lohutust leiavad. See võib olla keegi personaliosakonnast või töökeskkonna volinik või ükskõik kes, kellest on teada, et ta on tugeva empaatiavõimega ja kuuldut edasi ei räägi. Tihtipeale on selliseks pingemaandajaks sekretär, kes juba oma töö poolest kõigi töötajatega iga päev suhtleb.
«Uuringud on näidanud, et organisatsioonides, kus selline kaisukaru olemas, läheb töö palju paremini – tööjõu voolavus on väiksem ja tootlikkus suurem,» märkis Teichmann.
Ka tööpsühholoogi Taimi Elenurme sõnul on sellise usaldusisiku ehk emotsionaalse liidri või lihtsalt eriliselt hea inimese olemasolu kollektiivis äärmiselt tähtis. Sellised inimesed tekivad töökohtades iseenesest, neid pole võimalik palgata. Oma mentoritöös on ta aidanud seesuguseid piksevardaid leida. Targad juhid mõistavad nende olulisust ja aitavad igati kaasa.
Teiseks tuleks tema sõnul tööandjale kasuks, kui ta teaks, miks inimesed tema juurest lahkuvad. Taimi Elenurme sõnul lahkumisintervjuusid küll tehakse, aga mitte piisavalt, neid võiks rohkem olla.
Skype Eesti personalinõunik Merle Raamat rääkis, et neil määratakse uutele töötajatele, kellest paljud on välismaalased, sõber, kes aitab esialgu kätt hoida ja kollektiivi, aga vajadusel ka siinsesse ühiskonda sisse elada. Sellised sooja, avatud südamega inimesed on tema hinnangul ettevõttes väga vajalikud.