/nginx/o/2014/06/12/3110177t1h91f5.jpg)
Eile Brüsselis Euroopa Ülemkogul kokku lepitud kliima- ja energiakokkulepe näitab Euroopa vähest valmisolekut piirata järsult sõltuvust Vene naftast ja gaasist, hindab taastuvenergia koda.
Taastuvenergia koda: kliima- ja energiapakett ei piira sõltuvust Venemaast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ülemkogul toetust leidnud kliimapakett rõhub ühele eesmärgile – vähendada 2030. aastaks CO2 emissioone 40 protsendi võrra – ja on teistest ambitsioonidest sisuliselt loobunud. See aga tähendab, et otsus võib hoopis kaasa tuua suureneva sõltuvuse imporditavast maagaasist. Ülemkogu otsus soodustada liikmesriikide vahelisi energiaühendusi on positiivne, ent vajalik on raamistik, kuidas ületada vastuseis nende riikide poolt, kes ühenduste rajamist ei poolda,» ütles taastuvenergia koda oma pressiteates.
Üleeuroopaline taastuvenergia eesmärk – vähemalt 27 protsenti kogutarbimisest – ei tähenda, et riikidel oleks kohustust või motivatsiooni taastuvenergiat arendada, sest eesmärk on seatud kogu Euroopale, mitte liikmesriikidele eraldi, märkis koda. Pakutud taastuvenergia eesmärk on liialt tagasihoidlik. Euroopa Komisjoni enda uuringu andmetel saavutataks 24,4%-line taastuvenergia osakaal tarbimises ka kohustuslikke eesmärke seadmata ja 27%-lise osakaalu saavutamine ei nõua erilist pingutamist.
«Eesti kaotab paketist rohkem kui võidab, kuivõrd Eesti on tänu suurepärastele ressurssidele taastuvenergia arendamiseks ja tootmiseks eriti perspektiivikas koht. 2012. aastal täitis Eesti esimesena Euroopas 2020. aastaks riiklikult seatud taastuvenergia eesmärgi, mis tähendab, et eesmärgist ülejääva taastuvenergia koguse võib riik müüa teistele riikidele, kes ei suuda oma taastuvenergia eesmärke täita. Iga liikmesriiki siduv taastuvenergia eesmärk aastaks 2030 andnuks Eestile võimaluse muutuda veelgi rohkem taastuvenergia ekspordist tulu teenivaks riigiks ja seda maksumaksjate rahakotti koormamata,» tähendas koda.
Seda enam tekitas kummastust Eesti positsioon, mille peamisteks eesmärkideks oli tagada põlevkiviõlitööstuse konkurentsivõime ja investeerimiskindlus tagamaks Eesti energiajulgeolekut.
«Põlevkivisektor ei taga Eesti energiajulgeolekut. Põlevkivielektrijaamade haavatavus on oma tsentraalsuse ja Vene piiri läheduse tõttu ilmne risk. Energiajulgeoleku seisukohast peab meie energiasüsteem olema hajutatud üle Eesti ning põhinema kohalikel taastuvatel allikatel,» märkis koda.
Komisjoni enda aktsepteeritud arvutused näitavad, et järgmiseks 16. aastaks seatud eesmärgid, sh vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside emissiooni 40%, annavad meile parimal juhul 50 protsendilise tõenäosuse takistada katastroofilist kliima soojenemist rohkem kui kahe kraadi võrra. Teadlaste hinnangul tuleks CO2 heitmeid vähendada 2030. aastaks 60 protsendi võrra.
Komisjoni uuringust lähtub, et liikmesriikidele siduva 30 protsendi taastuvenergia eesmärgi korral tekiks Euroopas 600 000 töökohta rohkem, samuti säästaksime fossiilsete kütuste impordilt 258 miljardit eurot. Sama uuringu kohaselt suudaks EL kulutõhusalt säästa umbes 41 protsenti energiatarbest ning see tooks majapidamistele ja ettevõtetele kaasa hinnanguliselt 239 miljardi euro suuruse puhaskasu.