Tööseaduste rikkumine on Eestis väga odav
/nginx/o/2009/11/22/270612t1h7cfc.jpg)
6. august 2010, 13:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/07/23/211253t1h1842.jpg)
Eesti ametiühingute keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul peab riik oluliselt suurendama trahve tööõiguse rikkumise eest, sest praegu on need väga madalad isegi teiste Ida-Euroopa maadega võrreldes.
Keskliit teatas, et on vastu ideele pikendada töövaidluste läbivaatamise tähtaega, mida ülekoormatud töövaidluskomisjonid ei suuda täita. Keskliidu hinnangul halvendaks töövaidluste läbivaatamise tähtaja pikendamine veelgi nende olukorda, kelle tööalaseid õigusi on rikutud, suurendades märkimisväärselt väljateenitud tasu või hüvitisi ootavate inimeste vaesusriski.
Selle tähtaja pikendamise asemel peab riik keskliidu arvates muutma töölepingu seadust nii, et töövaidlusi tekiks vähem. Taliga sõnul toetavad seda eesmärki oluliselt suuremad trahvid ja hüvitised töölepingu seaduse rikkumise eest.
«Kui täna püüavad ettevõtjad kasutada töölepingu seaduse nõrkusi oma riskide maandamiseks, siis tulevikus peab sellest kujunema tõsine rikkumine, mille karmid karistused sunniksid sellisest käitumisest hoiduma,» ütles ta. «Tööandjate seaduskuulekuse tõstmiseks peab riik oluliselt suurendama trahve tööõiguse rikkumise eest ning hüppeliselt peavad kasvama ka töölepingu ebaseadusliku lõpetamise hüvitised.»
Ka OECD tööturu ja sotsiaalpoliitika raport rõhutas Taliga kinnitusel asjaolu, et tööseaduste rikkumine on Eestis tööandjale põhjendamatult odav, jäädes kordades alla isegi teistele Ida-Euroopa riikidele. «Kui Eestis on maksimaalne karistus töölepingu seaduse rikkumise eest 20 000 krooni ehk vaid 13 protsenti keskmisest aastapalgast, siis teistes OECD riikides on trahvid üks kuni üheksa keskmist aastapalka – see tähendab kuni 70 korda kõrgemad kui Eestis,» ütles ametiühingujuht.
Keskliit märkis veel, et rõhutas Rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) nõuet tagada töövaidluste kiire lahendamine ka 2008. aasta veebruaris, kui tööinspektsiooni reformimise käigus vähendati töövaidluskomisjonide arvu.
Sotsiaalministeerium ei kommenteerinud ametiühingute kriitikat liiga leebete karistuste aadressil muul viisil, kui tuletas meelde, et töölepingu seaduses ettenähtud hüvitised ning karistused seaduse nõuete rikkumise eest on kokku lepitud selle seaduse eelnõu kolmepoolsete läbirääkimiste käigus, milles osalesid nii ametiühingud kui tööandjad.