Lugeja kiri: valitsuse «toetus» paljude perede toimetulekule

Foto: SCANPIX

Reformierakonna (RE) ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) algatusel ja toetusel võeti hiljuti vastu alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seadus (ATKEAS). Sellega tõstetakse mh kerge kütteõli ja erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäära 350 protsenti (!). Tulemuseks on kerget kütteõli ja erimärgistatud diislikütust hoone kütmiseks ja sooja vee saamiseks kasutanud leibkondadele ja ettevõtetele püsiv küttekulude tõus u 40 protsenti.

ATKEASi vastu võttes ei ole valitsus pidanud vajalikuks teha mingit analüüsi selle kohta, kui palju perekondi kasutab õli/diislikütust oma eluaseme kütmiseks ning kui paljudele neist on ligi 40-protsendiline küttekulude tõus jõukohane. Selle põhjuse on ilmselt kogemata ajakirjanduses (PM, 16.10) välja öelnud rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist Lauri Lelumees, märkides: «Eks see otsus eelarve täitmise eesmärgil tehti, ega muud põhjendust oskagi välja tuua.»

Valitsusele on teada, kui palju leibkonnad ja ettevõtted hoonete kütmiseks õli/diislikütust kasutavad. Nimelt tuleb hoone kütmiseks kütuse ostmiseks esitada eelnevalt vastav taotlus MTA-le, seega on kasutatava kütuse hulga kohta olemas täpsed andmed.

Tegelikult on valitsusele ilmselgelt teada ka asjaolu, et väga paljudele perekondadele selline ülisuur maksutõus jõukohane ei ole. Sellele viitab Lauri Lelumehe kommentaar: «Vaevalt et neid inimesi väga palju on, kes on nõus sellise aktsiisi korral diisliga katelt kütma.».

Väga suur hulk perekondi pole pärast eelviidatud maksutõusu jõustumist ilmselgelt enam võimelised oma kodu kütma, sest kütte hind on ligi 40 protsenti varasemast kõrgem. Loogiliselt ei ole reaalne ka leida suures koguses raha senise kütteallika vahetamiseks.

Valitsus ei pea aga vajalikuks huvituda, mis saab eelviidatud perekondadest külmal talvel elamus, kus puudub maksutõusu tõttu igasugune küte. Ilmselt saavad need perekonnad vaid lähtuda peaminister Taavi Rõivase pädevast kommentaarist/soovitusest, mille järgi alkoholi ja elektriaktsiisi tõstmine langetab alkoholi ja elektri tarbimist. Mis tähendab, et ka kütuseaktsiisi tõstmine (kusjuures 350 protsenti) vähendab seega loogiliselt kütuse tarbimist ning see toobki kaasa oodatud kodukulude languse ja perede toimetuleku kasvu – sest 40-protsendiline küttekulude tõus ei võimalda peredel enam oma kodusid kütta ning allesjäävat raha saab seega kasutada muuks otstarbeks.

Eelnevast nähtuvalt on valitsus õli/diislikütust oma eluasemete kütmiseks kasutavate perede suhtes täielikult täitnud oma lubadused (vt valitsuse veebilehekülge): «toetada perede toimetulekut», «parandada Eesti elanike elukvaliteeti», «vähendada laste vaesust, kindlustada perede ja laste heaolu kasv», «kasvatada inimeste sissetulekut», «parandada lastega perede toimetulekut», «toetada ettevõtlust».

Valitsuse eelviidatud lubadused saavad täidetud aga vaid juhul, kui neil perekondadel õnnestub mingil seniteadmata viisil ilma kodu kütmata vältida külmal talvel oma perekonna surnukskülmumist.

Ilmselt on peaminister Rõivas aga kindel, et niigi suurte küttearvete suurenemine ligi 40 protsendi võrra ei ole märkimisväärne tõus, et üldse hakata analüüsima, kui paljudele peredele on selline maksutõus jõukohane.