/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/10/24/3455027t1h854d.jpg)
Euroopa Liidu liidrid leppisid ööl vastu reedet Brüsselis kokku kliima- ja energiapoliitika raamistikus aastani 2030.
Euroopa Liit leppis kokku kliima- ja energiapaketis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esialgsetel andmetel otsustati vähendada kasvuhoonegaase 40 protsendi võrra võrreldes 1990. aastaga, tõsta taastuvenergia osakaalu lõpptarbimises 27 protsendini ning suurendada energiatõhusust 27 protsenti.
«Kokkulepe! Kasvuhoonegaaside vähendamine vähemalt 40 protsendi ulatuses aastani 2030. Maailma kõige ambitsioonikam, kuluefektiivsem ja õiglasem EL-i kliima- ja energiapoliitika on kokku lepitud,» säutsus Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy suhtlusvõrgustikus Twitter.
EL tahtis jõuda kliima- ja energiapaketis kokkuleppele enne 2015. aasta novembris ja detsembris Pariisis peetavat kliimatippkohtumist, kus maailm loodab kokku leppida 2020. aastani vältavas Kyoto kliimalepete uues etapis.
Pea täielikult söest sõltuv Poola oli ähvardanud leppe vetostada, kartes kliimaeesmärkide täitmise ülemäärast kulukust. Saksa kantsler Angela Merkel ja Prantsuse president François Hollande pidasid Ülemkogu kõrvalt Poola peaministri Ewa Kopacziga kõnelusi, üritades teda ümber veenda.
Merkeli sõnul annab lepe «Euroopale hääle ja läbirääkimispositsiooni rahvusvahelisteks kliimakõnelusteks».
Lepe soodustab liikmesriikide omavahelisi energiaühendusi, lubades neil ülejäägi korral eksportida 15 protsenti elektritoodangust ning puudujäägi tingimustes importida elektrit sama suures mahus.
Van Rompuy sõnul on energiaühendused tähtis osa EL-i energiaturu arendamisest ning pakub kindlust tarnehäirete vastu.
EL-i president põhjendas energiajulgeoleku tugevdamise nimel astutud samme nii Ukraina konflikti kui ka Lähis-Ida ebastabiilsusega.