Swedbank: Euroala majanduse paranemine ebakindel

Tõnu Mertsina. Foto: Toomas Huik / Postimees

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul ei lahenda rahapoliitika lõdvendamine ja majandusse raha suunamine mitme riigi majanduse struktuurseid probleeme ning ebakindel seis majanduses euroalal jätkub.

Tõnu Mertsina:

Täna avaldatud euroala ostujuhtide indeks (PMI) näitas küll, vastupidiselt turuootustele, kerget paranemist, kuid jäi allapoole kolmanda kvartali keskmist taset. Kuigi töötleva tööstuse toodang suurenes, teenustesektor paranemist ei näidanud. Vaatamata töötleva tööstuse toodangu kasvule, jätkus uute tellimuste kasvu aeglustumine, mis muudab eesoleva perioodi kasvu väljavaate pessimistlikumaks.

Nõrga nõudluse tõttu on ettevõtted sunnitud üha enam müügihindasid langetama. Võrreldes väljamüügihindadega on sisendite hinnad aga kallimaks muutunud, mis pidurdab omakorda ettevõtete kasumite kasvu. Sisseostetud kaupade ja teenuste hindu surub ülespoole ka nõrgenev euro. Kasumite ja rentaabluse hoidmiseks on ettevõtted üle pika aja hakanud oma töötajaid vähendama.

Majandusolukord euroala sees on aga väga erinev. Kui Prantsusmaal on nii töötleva tööstuse kui teenustesektori langus kiirenenud, siis Saksamaal paranes töötleva tööstuse kasv oktoobris nii suuremate tellimuste kui uute tootmislepingute toel. Teenustesektoris paranemist ei toimunud.

Saksamaa majandus, mis on olnud euroala kasvumootor, on oma kasvukiirust kaotamas ning järgmine aasta tuleb selle aastaga võrreldes tõenäoliselt nõrgem. Saksamaa majandus on kasvanud ekspordi toel, mida muu hulgas on toetanud eksporditavate kaupade parem konkurentsivõime kui teistel euroala riikidel. Konkurentsivõime tõus on aga saavutatud eelkõige tööjõukulude kokkuhoidmisega, samas kui tootlikkuse kasv on olnud euroala keskmise lähedal.

Teatavasti on Saksamaad juba pikka aega süüdistatud oma sisenõudluse kasvu pidurdamises, olgu see siis tarbimise või investeeringute aeglasem kasv. Selle tulemuseks on euroala üks suuremaid jooksevkonto ülejääke suhtena SKPsse, mis on majandust koos tööjõuturuga tugevdanud. Saksamaa majanduskasvu aeglustumist seostatakse ühest küljest ebakindluse suurenemisega, mistõttu mitmed rahvusvahelised suurettevõtted on oma investeeringud viinud koduriigist mujale, samas ka suurenenud väliskonkurentsiga.

Kui võrrelda ekspordi ja sisenõudluse kasvusid globaalselt, siis on eksport kasvanud sisenõudlusest kiiremini nii Euroopas, USA-s kui ka Hiinas. Samas on euroala riikide ekspordi osakaal maailmaturul pidevalt vähenenud.

Erandina paistavad siin silma nn endised idabloki riigid, mille ekspordi osakaal maailmaturul on viimase 10 aasta jooksul tasapisi suurenenud. Seda vaatamata väga kiiresti kasvanud tööjõu ühikukuludele, eriti Eestis, Lätis ja Leedus, kus kiire palgakasv ületab tootlikkuse kasvu.

Samas on meil veel mõnda aega ruumi konvergeerumiseks arenenud tööstusriikide hinnatasemetega. Mis aga ei ole piisavalt veenev argument palkade liialt kiireks kasvatamiseks, kuna juba praegu on näha, et üha kasvavad tööjõukulud piiravad ettevõtete rentaabluse suurenemist. Vähemalt senikaua, kui nõudlus ei ole oluliselt paranenud ning müügitulu kasv  uue hoo saanud. Kui siia juurde panna veel kogu euroalal üha suuremaks mureks olev paljude sisendihindade kiirem kasv võrreldes müügihindadega, siis palgakulude liigne kasvatamine võib end peagi valusalt kätte maksta. Tarbimisega meil viimasel ajal ju probleeme ei ole.

Maailmaturu naftahindade alanemine võib küll süvendada hinnalangust euroalal ning sundida EKP-d üha agressiivsemalt sekkuma, tähendab see tarbijatele väiksemaid transpordikulusid ning rohkem võimalusi kas säästmiseks või kulutamiseks mujal ehk siis panustamist sisenõudluse kasvu. Samuti kompenseerib see ettevõtete jaoks osaliselt muude sisendihindade tõusu.

EKP hiljutised rahapoliitilised sammud - nii need, mis on juba rakendatud, kui ka plaanitud – hakkavad loodetavasti oma vilju kandma (laenutegevuse ja investeeringute kasv) alles järgmisel aastal.

EKP rahapoliitika lõdvendamine ja sellega majandusse raha suunamine ei lahenda paljude riikide struktuurseid probleeme. Kui 15 aastat tagasi euroala käivitati, oli selle üheks põhiideeks Robert Mundelli optimaalse valuutapiirkonna loomine, millega loodeti suurendada ühist valuutat kasutavate riikide majanduste efektiivsust. Samas, nagu me teame, eeldab aga ühise rahapoliitika järgimine ka ühesuguseid majandustingimusi, riikide sarnast konkurentsivõimet ja ühesuguseid eelarvepoliitika põhimõtteid. Mida aga euroalal kahjuks ei ole. Fiskaalpoliitikat üritatakse hoida küll vastava raamistikuga kontrolli all, kuid paljud riigid toimetavad sageli ikkagi omasoodu.

Ühesõnaga, kõikide euroala riikide jaoks ühine vahetuskurss ja EKP rahapoliitika toimivad riigiti üsna erinevalt, mis seab selliste tingimustega kahtluse alla euroala jätkusuutlikkuse pikas perspektiivis.