Töövaidluskomisjonid ei suuda töövaidlusi lahendada seaduses ettenähtud aja jooksul ning paljud inimesed peavad seetõttu oma raha ootama kuid.
Pikad töövaidlusjärjekorrad jätavad inimesed kuudeks rahata
Ragnar Rüütel ja Jaanus Reindam, kelle avaldust töövaidluskomisjon eile arutas, pole hingevaakuvalt IT-firmalt PartCom siiani saanud veebruari- kuni maikuu palka, töölepingu ülesütlemise hüvitist ja kasutamata puhkuse hüvitisi.
Mõlemal IT-spetsialistil on ettevõttelt saada veidi alla 300 000 krooni, märkis töövaidluskomisjoni juht Raili Karjane. Kevad oli meestele raske. «Kaks-kolm kuud tuli sissetulekuta hakkama saada,» tõdes Rüütel, kes praeguseks on nagu Reindamgi leidnud uue töö.
Komisjon arutas Rüütli ja Reindami avaldust vaid kümmekond minutit, sest PartComi esindajana istungil viibinud Marek Mägi tunnistas nende nõudeid. Mõlemad mehed olid nõudeid vähendanud 150 000 kroonini, kuna suuremate summade saamiseks tuleks pöörduda mitte töövaidluskomisjoni, vaid kohtusse.
Komisjoni otsusega aga Rüütli ja Rendami katsumused ei lõpe. Tõenäoliselt ei näe nad veel niipea kroonigi saamata jäänud rahast, sest PartComil lihtsalt pole võimalik maksta.
Klientide tasumata arved on Marek Mägi sõnul viinud ettevõtte olukorda, kus kavatsetakse taotleda pankrotti. Rüütli ja Reindami lootused põhinevadki ennekõike sellel, et pankroti korral maksab töötukassa neile tööandja maksejõuetuse hüvitist.
Rüütel ja Reindam pidid pärast oma avalduste esitamist töövaidluskomisjoni istungit ootama veidi üle kahe ja poole kuu. Palju on aga selliseid avaldusi, mille lahendini jõutakse alles saja päeva pärast nende esitamisest, nentis tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam.
See tähendab näiteks, et osa töö kaotanud inimesi peab kuid ootama, enne kui töötuskindlustushüvitist saavad, sest vaidlus töölepingu lõpetamise põhjuse üle on lahendamata.
Seaduse järgi tuleb avaldus määrata istungile ühe kuu jooksul. Selle ajaga pole aga enamikku avaldustest jõutud istungile määrata juba 2007. aastast. Kuna 2008. aastal hakkas töövaidlusavalduste arv järsult kasvama, siis jõuti mullu sügisel hoolimata ühe töövaidluskomisjoni juurdeloomisest olukorrani, kus seaduses nõutud ajaga istungile määratud avalduste osakaal ulatus vaid 20 protsendini.
Õnneks hakkas eelmise aasta lõpus töövaidlusavalduste arv kahanema, lisaks loodi maikuus täiendavalt veel üks töövaidluskomisjon. Siiski ulatus ühe kuu jooksul istungile määratud avalduste osatähtsus teises kvartalis vaid ligi kolmandikuni.
Sotsiaalministeerium taotleb järgmisel aastal raha juurde veel ühe komisjoni loomiseks, ütles ministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialist Marko Talur. Ainuüksi see aga probleemi ei lahenda, sest avaldusi on kuhjunud peaaegu kõigis Eesti piirkondades.
Isegi kui esitatud avalduste arv langeb kunagisele tasemele, on töövaidluskomisjonide koormus varasemast suurem, sest mullu suvel jõustunud töölepinguseadus on muutnud vaidlused keerukamaks.
«Suurem rõhk on töösuhte tegelikul sisul, mitte seadusesätetel,» selgitas Tallinna töövaidluskomisjoni juht Raili Karjane, mida uus seadus muutis. «Me ei ole harjunud sellega, aga see on õiglane, sest sisuline külg on tähtsam.»
Suurema õigluse hind võib paraku tähendada, et vaidluste läbivaatamise tähtajad jäävadki pikemaks, kui olid enne majandussurutist. Sellele viitab ka tõsiasi, et tööinspektsioon kaalub praegu võimalust ühest kuust pikemate ooteaegade seadustamiseks.
Töövaidlused
I poolaastal esitati 2144 töövaidlusavaldust, neist 2031 töötajatelt ja 113 tööandjatelt.
Peamised nõuded avaldustes:
• maksmata lõpparve nõue (982 avaldust)
• töötamise ajal maksmata palga nõue (981)
• töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõue (510)
• saamata puhkuse ja maksmata puhkusetasu nõue (448)
• töölepingu lõpetamine tööandjapoolse lepingu rikkumise tõttu (229)
• töölepingu lõpetamine töötajapoolse lepingu rikkumise tõttu (58)
Allikas: PM