/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2014/10/22/3451061t1h1beb.jpg)
Uusima moega peavad sammu pidama ka tekikottide tegijad, sest pruugib vaid mõnel värvil ülerõivaste puhul trendikaks muutuda, kui seda hakatakse otsima ka pesuriiulitelt.
3D trügib voodisse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei kujutaks ette, et keegi viis aastat tagasi oleks ostnud rohelist või pruuni voodipesu, see oli täiesti välistatud. Aga kui pealisriietel tulid need värvid moodi, siis hakati ka sama värvi voodipesu otsima,» rääkis kodutekstiile õmbleva ettevõtte Henrietta juhataja Maila Hõim.
Paar aastat tagasi näiteks ostis Hõimu sõnul iga teine noor musta voodipesu, praeguseks on see buum üle läinud. Tänu kolmemõõtmelise kino levikule hakati tegelema ka kangatrüki tehnoloogiaga ja nii ongi nüüd moodi läinud hoopis 3D-voodipesu. «See kangas on trükitud nii, et eemalt vaadates tekib ruumiline pilt,» selgitas Hõim.
Nende Rakveres asuvas firmapoes on 3D-voodipesu eraldi välja pandud, et seda oleks võimalik kaugemalt vaadata. «Tegelikult on see vahemaa liiga lühike, et efekt välja tuleks, seda peaks vaatama umbes 15 meetri kauguselt,» arvas Hõim poe eesruumis viie meetri kaugusel asuvaid kangaid vaadates.
/nginx/o/2014/10/22/3451063t1haebb.jpg)
3D-kangaid on väga erinevaid, nii lillede kui ka loomadega, aga eriti populaarsed on ostjate seas New Yorgi ja Pariisi linnavaated. «Mõtled küll, et kes see ostab linnapildiga asju, aga ostetakse ja hästi palju,» rääkis Hõim. Samas möönis Hõim, et ega tavalises Mustamäe magamistoas kanga eriline ruumiline efekt välja tule.
Nende firma kasutab Venemaal toodetud puuvillast 3D-trükiga kangast ja see on kallim kui veebipoodides müüdav polüestersatiinist analoog. «Polüester on ihule ebamugavam, aga samas pea poole odavam,» tõdes ettevõtja. Hõimu sõnul ei tea paljud inimesed aga seda, et «satiin» tähendab tegelikult kangakude ning satiin võib olla nii sünteetiline kui ka puuvillane. «Aga ega need, kes netist ostavad, ei oska vaadata kangakoostist,» lisas ta.
Lisaks puuvillasele ja polüestrile on müügil ka trikotaažpuuvillast ja froteest voodipesu, linane kangas jääb Eesti ostja jaoks liiga kalliks. Hõim soovitab kummiga froteelina kasutada n-ö aluslinana.
«Minul peab voodi olema külm ja puuvillane satiin on kõige jahedam, aga selleks, et satiinist aluslina ära ei liiguks, panen selle froteelina peale ja voodilina püsib kindlalt paigal,» jagas ta kogemusi. Paljudes peredes kasutatakse kummiga froteelinu siiski tavalise aluslinana, eriti laste voodites. «Enamik, kes on kasvõi korra ostnud kummiga lina, tuleb uue järele,» rääkis Hõim.
Järgmiseks uueks trendiks ennustab Hõim mikrokiudkangast tehtud voodipesu, mis sobib hästi allergikutele.
«Kõik tahavad kvaliteeti hea hinnaga, kuid teinekord seda pakkuda ei saa,» tunnistas staažikas õmblusfirma juht. Pärast Kreenholmi sulgemist asub Eestile lähim kangatootja Riias, kus Hõim käib ise kangaid valimas. «Selle kvaliteet on viis pluss – kaks plussi võin veel juurde panna, aga ma ei saa suures koguses seda osta, sest ostja jaoks jääb see liiga kalliks,» tunnistas ettevõtja luksuslikku elevandiluukarva komplekti näidates.
Rahvusvahelistesse kettidesse kuuluvad poed müüvad Eestis viieeuroseid tekikotte, mis pärast esimest pesu kümme sentimeetrit kokku lähevad, sest on tehtud hõredakoelisest kangast. «Voodipesu tulekski valida kangatiheduse järgi: mida hõredam on kangas, seda rohkem see kokku tõmbab,» õpetas Hõim.
Kõigi parem oleks kangast katsuda, kuid enamikus poodides pole see võimalik. Aga ka palja silmaga peaks olema näha, kas kangas on ühtlane ja tihe või meenutab pigem marlit.
Üldjuhul pole pakenditel märgitud, kui palju võib kangas pesus kokku tõmbuda. «Meie teemegi oma linad näiteks pisut pikemad, sest on normaalne, et kangas tõmbab pärast pesu pisut kokku,» selgitas Hõim. Kui kangas tõmbab kokku rohkem kui viis protsenti, pole see kvaliteetne.
/nginx/o/2014/10/22/3451065t1h3e7c.jpg)
Kuigi Hõim valib kangast hoolikalt, tunnistas ta siiski, et aja jooksul on kanga kvaliteet muutunud. «Kui vanasti pidas voodipesu vastu 20 aastat, 1990. aastatel, kui Soome hakkasime õmblema, kümme aastat, siis tänapäeval on kaup korralik olnud, kui see peab vastu üle kolme aasta,» tõi ta näite.
Et kallis voodipesu hästi vastu peaks, tuleks Hõimu sõnul kindlasti järgida selle hooldusjuhendit ja kindlasti pesta kangast õige temperatuuriga. «Kui vanasti valget pesu keedeti ja 60 kraadi oli tavaline pesutemperatuur, siis nüüd on see tänu digitrükile langenud 40 kraadini,» rääkis Hõim.
Näiteks 3D-kangaid ei tohigi kuumema veega pesta. «Tänapäeva inimesed pesevad end märksa rohkem kui nõukogude ajal ja ega see voodipesu ka enam nii mustaks ei lähe, nii et 40 kraadi juures peaks selle puhtaks saama küll,» arvas Hõim.
Nagu ka muusikat ja raamatuid, ostetakse voodipesu tavapärasest rohkem enne jõule. «Voodipesu on suhteliselt kallis ja vanavanemad armastavad seda siis lastelastele kingiks osta,» rääkis Hõim.
Kes voodipesu valima tuleb, peab arvestama, et valmiskomplekte on müügil vähe. «Eestis on tavaline padjamõõt 50 x 60 sentimeetrit, aga me teeme alati juurde ka 50 x 70 sentimeetrit, sest Venemaalt tuuakse sisse palju sulepatju, mis on just selles mõõdus,» rääkis Hõim. Saksamaa veebipoodides on aga müügil 80 x 80 sentimeetrised padjad, mida samuti usinalt Eestisse tellitakse.
«Tegelikult peaks igal naisel olema rahakoti vahel väike sedel, kus padja, teki ja voodi mõõdud peal. Muidu on nii, et ostetakse ära ja järgmisel päeval tullakse tagasi – näete, ei sobinudki,» sõnas ettevõtja. Tema kogemuste järgi tänapäeval noored naised sageli neid mõõte ei tea, küll aga on nendega väga hästi kursis pere meespool.