/nginx/o/2014/10/22/3450611t1h924c.jpg)
Valerahategijad ei piirdu ainult paberkupüüridega, vaid võltsitakse ka münte. Võltsitud münte on leitud ka Eestist.
Võltsitud euromüntide välimääraja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Peamiselt võltsitakse müntide kolme nimiväärtust: 50sendiseid, ühe- ja kaheeuroseid,» rääkis Eesti Panga sularahaekspert Meelis Metus. Väiksema nimiväärtusega münte üldiselt järgi ei tehta. Kogu euroalal tehakse järgi kõige enam kaheeuroseid, avastatud mündivõltsingutest 2/3 ongi just selles vääringus mündid. Eestis leitud võltsingutest moodustavad kaheeurosed ¾.«Ülejäänud mündivõltsingud jagunevad euroalal üheeuroste ja 50sendiste müntide vahel,» rääkis Metus.
Eestis avastatakse võltsinguid võrdlemisi vähe, näiteks 2013. aastal ei avastatud ühtki võltsitud 50sendist. «Arvestades ringluses olevate müntide kogust, on võltsingute tase madal,» hindas sularahaekspert. Aastas avastatakse 150-160 mündivõltsingut. Selle aasta üheksa kuuga on avastatud 95 võltsmünti, millest 76 olid kaheeurosed, 18 üheeurosed ja üks 50sendine. Augustis ja septembris leiti mõlemas kuus neli kaheeurost võltsingut.
Metuse sõnul mingeid seaduspärasusi võltsingute ringlusse jõudmisel ei ole. «Aeg-ajalt jõuab ringlusse suurem kogus võltsinguid, kuid Eestis on need pigem harvad juhtumid,» rääkis sularahaekspert. Ta toonitas, et raha turvaelemente tasub igaühel kindlasti tunda ja raha vastuvõtmisel olla tähelepanelik, et tegemist on ehtsa rahaga.
Müntide turvaelementideks on just nende servad ja servade rihveldus, lisaks on kaheeurostel müntidel kasutatud servateksti, mis on alati selgelt loetav. Igal riigil on kaheeurosel mündil kasutatav servatekst erinev.
«Lisaks muudavad müntide võltsimise keerulisemaks nende sulam, kahe- ja üheeurosed mündid on bimetallmündid ning nende puhul on kasutatud erinevaid metallide kihte,» rääkis Metus. Lisaks on müntidel masinloetavad turvaelemendid, üheks selliseks on ka nt magnetism. «Mõningad ühe- ja kaheeurosed võltsingud ei ole üldse magnetilised ja teised jällegi liialt magnetilised,» tõi ta näite. Kindlasti on võltsitud euromüntide avastamisel abiks ka mündi vermimise kvaliteedi visuaalne hindamine ehk kas kujutised on selged ja servajooned teravad või mitte.
Tasub teada
Vasksetest müntidest on 1- ja 5-sendise serv sile, 2-sendise serv aga soonega. Kuldsetest müntidest on 10- ja 50-sendise serv sälguline ning 20-sendise serval on seitse sälku vaheldumisi sileda pinnaga. 1- ja 2-eurosed mündid sisaldavad nii kuldset kui ka hõbedast metalli. Üheeurose mündi serval on kolm peente tihedate sälkudega osa vaheldumisi kolme sileda osaga. Kaheeurose mündi serval on peened tihedad sälgud ja sissepressitud tekst, mis on igas riigis erinev. Eesti kaheeurostel euromüntidel on servatekst «EESTI» püsti ja ümberpöördult.
Rahatähe ehtsust saab lihtsalt kontrollida nelja peamise turvaelemendi abil, uutel teise seeria pangatähtedel on need: Europe portreed kujutav vesimärk ja hologrammriba, smaragdroheline number ja reljeefsed jooned rahatähe servadel.
Nende tuvastamiseks tasub meeles pidada kolme lihtsat võtet - katsu (paberi erineva kõrgusega pinnad, reljeefsed jooned pangatähe servadel), vaata (vastu valgust vaadates näeb pangatähe esiküljel vasakul poolel vesimärki) ja kalluta (värvust muutev number rahatähe allservas).
Täpsemalt saab euromüntide kujunduse ja tehniliste andmetega ning pangatähtede turvaelementidega tutvuda siin.
Euroala keskpangad on augusti seisuga ringlusse lasknud üle 109 miljardi euromündi, millest 4,8 protsenti moodustavad kaheeurosed (väärtuseliselt moodustavad kaheeurosed 42 protsenti). Eesti Pangast ringlusse lastud kaheeurosed moodustavad summa poolest 44 protsenti kõikidest ringlusse lastud müntide väärtusest.