/nginx/o/2014/09/23/3373013t1hdaa7.jpg)
Eelarve parandab lastega perede ja eakate elujärge, kuid samas jätkab riik senist majanduse tasakaalustamisele sihitud eelarvepoliitikat, ütles rahandusminister Jürgen Ligi ütles riigikogule tuleva aasta eelarvet esitledes.
Ligi: riik parandab inimese elujärge majandust tasakaalus hoides
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministri sõnul on riigi rahanduse oluline siht hoida tasakaalu ehk rahastada riigi ülesandeid nii, et see stabiliseeriks majanduskeskkonda.
«Väikest avatud majandust mõjutavad probleemid Euroopas ja naaberriikides rohkem ning meie majapidamine peab olema eriti heas korras, et muutliku keskkonna mõjusid tasakaalustada,» ütles Ligi. Struktuurne tasakaal näitab kulude sisulist jõukohasust ja Eesti riigieelarve on seda hoidnud alates 2009. aastast.
Struktuurses ülejäägis eelarve kindlustab ministri sõnul vastutustundliku ja majandust tasakaalustava eelarvepoliitika jätkumist.
Eelarvega kavandatud tööjõumaksude langus tagab majandusele kasvusõbralikuma maksustruktuuri. Tulumaksumäär langeb 21 protsendilt 20 protsendile, töötuskindlustusmakse määr langeb 3 protsendilt 2,4 protsendile ning maksuvaba tulu ülempiir tõuseb 144 eurolt 154 eurole kuus.
«Oleme kinnitanud valmidust hoida maksupoliitika kasvusõbraliku lihtsa ja väheste eranditega,» ütles Ligi. Maksustruktuuris väljendub see tööjõu maksustamise vähenemises. «Palgasaajatele jääb rohkem raha kätte,» ütles Ligi.
Maksumäärade vähendamist tasakaalustavad maksude vältimise vastased meetmed, ebatõhusate erandite vähenemine ning kahjulike kõrvalmõjudega tarbimise maksustamine.
«Eelarve kuludest suur osa läheb sotsiaalvaldkonda. Järgmisel aastal parandatakse lastega perede ja eakate elujärge, suurenevad pensionid ja toetused,» ütles Ligi. Võrreldes tänavusega suureneb riikliku pensioni kulu järgmisel aastal 100,5 miljonit eurot. Peretoetuste eelarve kasvab 77,6 miljonit eurot, suurem osa sellest läheb universaalse lapsetoetuse tõusuks.
Pensionid tõusevad järgmisel aastal 5,9 protsenti, keskmine vanaduspension tõuseb 44-aastase staažiga inimesel 353 eurolt 374 euroni. «Pensioni maksuvabastuse määr tõuseb, nii et keskmine pension jääb maksuvabaks,» selgitas Ligi. Esimese ja teise lapse toetus tõuseb aasta algul 19,18 eurolt 45 eurole ning kolmanda lapse toetus 76,7 eurolt 100 eurole.
«Järgmise aasta eelarvega oleme tahtnud sisendada kindlustunnet nii inimestesse kui ka majanduskeskkonda. Kõik riigikaitseks ja siseturvalisuseks tehtav ei piirdu kaugeltki paari ministeeriumi eelarvetega,» märkis minister. «Laiemalt on julgeoleku tagatis ka inimeste toimetulek. Ma ei saa jätta rõhutamata ka rahanduse julgeolekulist tähendust – ainult korras majapidamisega, endaga toimetulev riik suudab tagada oma rahvale kaitset ja stabiilsust.»
Järgmisel aastal on riigil eelnõu järgi kasutada 8,445 miljardit eurot, mis on võrreldes tänavusega 556 miljonit eurot enam. Riigieelarve kulusid on järgmisel aastal planeeritud 8,543 miljardit eurot. Võrreldes selle aastaga kasvavad need 487 miljonit eurot ehk 6 protsenti.