/nginx/o/2014/08/24/3296709t1h6c28.jpg)
Valitsusele esitatud arengukava «Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013» lõpparuande kohaselt täideti ja ületati enamik kavas seatud eesmärkidest, kuid mõni jäi ka saavutamata.
Ettevõtluse arengukava osa eesmärke jäi saavutamata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti elanike ettevõtlusaktiivsus tõusis kuue aastaga märgatavalt: kui 2006 oli Eestis 36,6 tegutsevat ettevõtet tuhande elaniku kohta, siis 2013 oli neid 53,1. Arengukava eesmärk 47 ettevõtet elaniku kohta ületati. Samuti ületati eesmärk ettevõtete ellujäämismäärast — 2006 tegutses kolm aastat pärast registreerimist kõigest 64 protsenti ettevõtetest, 2013 oli protsent 72,8. Seatud eesmärk oli 67 protsenti.
Lõpparuande seletuskirja kohaselt on oma osa ettevõtluse kasvus lihtsustunud regulatsioonil, nagu ettevõtete elektrooniline asutamine, elektrooniline majandusaastaaruanne ja omakapitali nõude asendamine nõudeõigusega, kuid osaliselt võib näitajat mõjutada ka rahvastiku kahanemine.
Saavutati ka eesmärk suurendada eksporti. Kui 2006 oli Eesti osa maailmakaubanduses Eurostati andmeil 0,088 protsenti, siis kuus aastat hiljem oli see 0,09594 protsenti.
Samas kukkus Eesti Maailmapanga iga-aastases ettevõtluskeskkonna raportis «Doing Business» 16. kohal 22. kohale, kuigi eesmärk oli viia Eesti 15 parima ettevõtluskeskkonnaga riigi hulka. Arengukava lõpparuande kohaselt on mitmed riigid Eestis tabelis möödunud, sest Eesti tempo ei ole konkurentsis püsimiseks olnud piisavalt kiire. Samas leiavad lõpparuande koostajad, et raporti koostamise metoodika ei arvesta kõiki Eestile soodsaid aspekte, nagu näiteks ettevõtte elektroonilist registreerimist.
Ka eesmärk tõsta Eesti ettevõtete tootlikkus 72 protsendini Euroopa Liidu keskmisest jäi saavutamata: 2013 oli tootlikkus 69,3 protsenti. Aruande seletuskirja järgi on põhjus osaliselt aeglasemas kasvus majanduslanguse aastatel, kuid tootlikkus pole ka pärast kriisist väljumist kiiresti kasvama hakanud.
Eesmärk tõsta Eesti eksportivate ettevõtjate arv üle 10 000 täitus aga suurelt. 2014 eksportis Eestist 14 364 ettevõtet.
Arengukava eesmärkide saavutamiseks ellu kutsutud meetmed, nagu EASi ja Kredexi rahastused eri valdkondades, täitsid samuti osaliselt seatud eesmärke. EASi meetmete osas läbi viidud hindamine näitas, et toetusesaajad on majandusnäitajate dünaamikalt olnud paremad kui need kes toetust ei saanud, välja arvatud eksporditulu kasv, milles toetusesaajad jäid alla neile ettevõtteile, kes toetust ei saanud.
Samas näitas hindamine ka, et mitmel puhul on oht tühimõjuks: investeeringud tehtaks ka ilma riigipoolse toetuseta. Ka on ettevõtjate hinnangul toetuste mõjusus aastatega vähenenud.