Psühhiaater Jüri Enneti sõnul on puhkuse ajal kogu raha ärakulutamises suuresti süüdi reklaam ja meedia, mis surub peale tarbimise mentaliteeti.
Ennet: ühiskond surub peale tarbimist tõelise puhkuse asemel
Enamik ehk 42 protsenti Tarbija24 gallupile vastanud lugejatest tunnistas, et neil on pärast suvepuhkust näpud põhjas ning neljandik märkis, et veab kuidagi järgmise palgapäevani välja.
Kuigi unustada ei tasu ka seda, et väga paljud inimesed tulevad praegu ka muul ajal vaevu ots otsaga kokku, on Enneti sõnul inimestele kindlasti üldiselt omane, et kui taskus on rohkem raha - näiteks on lisaks palgale käes ka puhkuseraha -, läheb see ka kergemini käiku ning pikalt ette mõtlema seejuures ei kiputa.
Lisaks surutakse tema sõnul hommikust õhtuni meile peale ideed, et kui sa ei tarbi, siis sind ei ole olemas. «See loob eelsoodumuse, et sellel hetkel, kui mul on rohkem raha käes, ma seda ka kulutan. Kokkuhoidmist ja säästmist - seda rõhutatakse vähem,» tõdes Ennet.
Samuti tarbitakse tohtri sõnul Eestis väga palju alkoholi, mis omakorda mõjutab psüühikat ja vähendab kriitikameelt.
Väärtustagem loodust ja inimsuhteid!
Üheks oluliseks probleemiks on Enneti hinnangul asjade ületähtsustamine. «Inimene on sündinud siia maailma selleks, et olla õnnelik. Ja nüüd kerkib siia antiigist kuni tänaseni püsiv küsimus, mis asi on õnnelik. Praegu õnne otsitakse liiga palju asjadest,» tähendas ta.
«Me võiksime seda nautida, et on puhkuse aeg. Käime jalutamas, vaatame rabaloodust, mis veel ei põle, või oleme mererannas ja vaatame, kuidas laine loksub - meie lahes ei loksu nafta,» tõi Ennet näiteks, lisades, et kõigeks selleks ei lähe raha vaja.
«Või vaatame õhtul päikest ja kuud - et taevas ei ole sõjalennukeid ja pommid ei kuku. Meil on neid momente, millest õnne ja rõõmu tunda, tohutult palju!» märkis ta.
«Puhkus ongi, et lähed maja taha või sauna taha tiigi äärde ja vaatad loomi, linde ja nõnda edasi. Selleks ei pea sõitma Eestist väljapoole või ümbermaailmareisile.» Lisaks tuleks Enneti sõnul tunda rohkem rõõmu inimsuhetest. «Väärtuste skaalat tuleks natukene nihutada inimese enda ja inimsuhete peale,» arvas ta.