Panga saadetud kiri läks kliendile kalliks maksma

Kümmekond aastat tagasi reklaamis Nordea end kui panka, mis toob naeratuse näole. Foto: Elmo Riig / Sakala

Nordea pangast kodulaenu võtnud naine sai hulk aega pärast laenulepingu lõpetamist üllatava arve kirja saatmise eest. Mis kirja tõttu pank ta inkassofirmasse edasi andis, ei õnnestunudki naisel teada saada.

«Sel kevadel müüsin maha korteri, mis oli ostetud laenuga Nordea pangast. Tehing sai tehtud ja korterist  välja kolitud, lisaks registreerisin  end üsna kiirelt ametlikult uude elukohta,» rääkis Tarbija24 poole pöördunud naine.

Mitu kuud enne korteri müüki oli ta tellinud endale Nordeast uue pangakaardi, aga seda ta välja ei võtnud. Mõned kuud hiljem  sai naine inkassofirmalt teate, et ta on Nordea pangale võlgu  ning lisaks 10.32 euro suurusele võlale tuleb tal tasuda 24 eurot inkassotasusid  ja 26 senti viivist. Kokku nõuti naiselt 34,49 euro tasumist.

«Ma ise ka täpselt ei saanud aru, aga ilmselt on see seotud selle pangakaardi hoolduskuludega, millel ma järel ei käinud ja mida ma ei kasutanud,» rääkis naine. Võlanõudel seisis, et võlgnevus tekkis kirja saatmise tõttu. Naise sõnul pole ta Nordea pangalt mingit võlateatist saanud ja ta oletab, et see saadeti ilmselt müüdud korteri aadressile, kust ta oli juba ammu ära kolinud. «Samas on neil olemas nii minu telefoninumber kui ka meiliaadress,» kinnitab  naine.

Naine imestab, miks pank talle võlanõuet õigel aadressil ei saatnud, kui samas inkassofirmale tema uus aadress edastati. Ta püüdis pangalt selgitust saada telefoni teel, aga käis ka kontoris kohapeal asja uurimas. Teller soovitas tal maksta ära põhisumma ning ta lõpetas ka pangaga oma lepingu. Lisaks lubas pangateller, et temaga võetakse ühendust, kui peaks ikkagi veel probleeme olema.

Pank ühendust ei võtnud, kuid võlanõue saadeti uuesti. Hoolimata tasutud põhisummast seisab võlanõudel kirjas, et naine on ikka veel jätnud põhisumma tasumata. Inkassotasud on vähenenud 13.77 euro peale ja viivis on endiselt 26 senti. «Mina ei leia, et ma kellelegi võlgu oleks,» on naine veendunud.

Nordea panga kommunikatsioonijuhi Kadri Küti sõnul on kõik konkreetse kliendiga seotud kokkulepped ja kommunikatsiooni üksikasjad  kaetud pangasaladusega, mistõttu pank ei jaga antud infot kolmandate osapooltega. «Suhtleme kliendiga küsimuste korral otse,» kirjutas Kütt oma lakoonilises vastuses. Ta toonitas, et panga ees tekkinud võlgnevustest teavitatakse kliente alati kirjalikult nende poolt kehtivaks tunnistatud kontaktandmetele.

Tarbijakaitseameti avalike suhete juhi Hanna Turetski sõnul pank üldjuhul ei keeldu tarbija pöördumisele vastamisest. «Kui suuliselt ei olnud selgituste saamine võimalik, siis soovitame seda tuginedes tarbijakaitseseaduse teha kirjalikult,» rääkis ta. Kaupleja on kohustatud tarbijakaebusele vastama 15 päeva jooksul alates selle kättesaamisest.

 Turetski sõnul saadab pank teateid lepingus kokkulepitud kontaktidel. Samas on ka tarbijal kohustus elukoha muutusel panka teavitada õigest aadressist. «Kui aga pank on saatnud endapoolse eksituse tõttu võlanõude valele aadressile ja tarbija tõepoolest olemasolevast võlgnevusest midagi ei teadnud, siis on tal õigus vaidlustada sissenõude kulud ja tasumisele kuulub sellisel juhul põhisumma ning viivis,» rääkis Turetski. Ta lisas, et oluline on sellise juhtumi puhul selgeks teha, kas ja millistel põhjustel pank võlanõude valele aadressile saatis.

«Ma ei jaksa enam nendega sõdida,» tunnistas naine, kes otsustas inkasso nõude ära maksta. «Olen Nordea klient olnud umbes 2007. aastast ja ei tea ühtki teist nii «kiviaegset» teenusepakkujat kui nemad, aga see oleks pikem jutt,» lisas ta.