Ookeanitaguse auto käänuline tee Eestisse

Merit Ventonen tosin päeva tagasi Viljandis Toyota Highlanderi taustal, millele kindlustamisega oli tal üksjagu segadust. Foto: Marko Saarm / Sakala

Abikaasa liikuva töö tõttu välismaalt ringiga tagasi Eestisse jõudnud naisele läks Ameerikast ostetud auto kaasatoomine kalliks maksma.

Rohkem kui 15 aastat Ameerika Ühendriikides ja Kanadas elanud Merit Ventonen pöördus 2011. aastal abikaasa töö tõttu tagasi Euroopasse – Soome. Paar tuli oma uude kodusse kogu varaga, mille hulgas ka Meriti truu neljarattaline kaaslane Toyota Highlander. Esmane liiklusregistri sissekanne ja liikluskindlustus Euroopa pinnal tehtigi Soomes.

Kuna juba vähem kui aasta pärast tuli Ventoneni abikaasal töö asjus Kanadasse kolida, tõi naine juba kord Euroopasse transporditud auto Eestisse garaaži seisma. Naine tüdines peagi ühest riigist teise kolimisest ja otsustas tänavu viimaks Eestisse jääda. Siin tuli aga maid jagada Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF), inkassofirma ja maanteeametiga.

Teatis jäi toppama

«Siinne sündmuste käik tekitas tunde, et Eestis on inimlikkusest ja bürokraatia hammasrataste vahele jäänud inimesele asjade selgitamisest olulisem raha teenimine, noomimine ja näpuga näitamine,» võttis ta kokku autole Eesti registritunnuse saamise saaga.

Ventoneni sõnul aidati teda Soomes kõiksugustes ametites igakülgselt, et auto vastaks kohalikele nõuetele. «Auto oli Soomes arvel, aga seisis Eestis garaažis kokku kaks aastat. Alles möödunud aasta sügisel mõtlesime, et miks mitte tuua auto üle Eesti liiklusregistrisse,» rääkis ta.

Maanteeametist öeldi Ventonenile, et kuna tegemist on Ameerika autoga, tuleb teha esmane Euroopa liiklusregistri sissekanne.

«Olin tõeliselt hämmingus. Küsisin ka, et mispärast esmane. Kas Soome polegi siis Euroopa? Tegin ka järelepärimise Soome vastavasse ametisse ja sealt väljendati vaid imestust, miks Eestis uuesti esmakordne registrikanne tehti,» rääkis ta.

Ventonen kaalus viimaks juba auto müüki, kuid Soome registris oli auto selleks hetkeks olnud vaid kaks aastat. Reeglid sealpool lahte näevad aga ette, et Ühendriikidest toodud autot saab müüa alles registrisse kandmisest kolme aasta möödumisel.

Nii pöördus Ventonen tagasi idee juurde auto Eesti liiklusregistrisse kanda. Kuna möödunud aasta suve veetis naine Eestis veel n-ö külalisena, lahkus ta sügise saabudes Kanadasse. Et auto Eesti registritunnuse saaks, volitas ta maanteeametiga suhtlema oma sõbranna.

Mullu oktoobris saigi Ventoneni Toyota sõbranna abiga Eesti numbrimärgi. Tänavu veebruaris võttis Kanadas viibiva naisega ühendust sõbranna, kes juhuslikult tema korteri postkasti (millel muuseas seisis kiri, et korteriomanik ei ela Eestis – R. V.) vaatamas käis.

«Ta ütles, et mind ajab taga inkassofirma,» rääkis Ventonen.

Kindlustuseta seisnud päevade eest võlga sisse nõudvale inkassofirma kirjale pidanuks eelnema aga LKFi teatis, mis võinuks teda edasisest säästa. Naise kinnitusel ei jõudnud tema postkasti (ega ka e-posti aadressile) ühtegi sellist teatist.

LKFi juhi Mart Jesse sõnul on nende tööpraktika näidanud, et kliendid ei pea esmast teatist millekski ja jätavad selle tähelepanuta ning reageerivad alles inkassofirma nõuete peale.

«Antud olukorras on meie poolt näha, et teatis on saadetud, aga kuna paberkandjal posti ei vahetata allkirja vastu, siis tõepoolest puudub kinnitus selle kohta, et klient on kirja kätte saanud. Postitöötaja poolt on igal juhul kanne postkasti tehtud ja kirja tagasi meieni jõudnud pole,» selgitas ta.

Oktoobrini mitu varianti

Ventoneni autoga tegelema volitatud sõbranna klaaris veebruaris avastatud inkassonõuete peale ära selle, mis auto registrissekandmisel tegemata jäi – liikluskindlustusfirma lepingu vormistamise. Enne käesoleva aasta oktoobrit võis registris olev auto omada nn nullkindlustust ehk lihtsalt liikluskindlustusfirma lepingut ilma sinna juurde kuuluva poliisita. Selline variant oli mõeldud autoomanikele, kes autot ei kasuta. Teine ja jätkuvalt kehtiv variant olnuks auto registrist ajutine kustutamine.

Miks Ventonen seda ei teadnud, seisnes postkastist kaduma läinud teatises. Jesse sõnul oli naine autoomanikuna pärast Soomes tehtud registrikandeid kahtlemata teadlik, et sõiduki kindlustamine on kohustuslik ka Eestis.

«Ei tasu nii üleolevalt Eesti riiki suhtuda, ei ole see mingi koopariik,» märkis Jesse. «Tõsi, on riike, kus registrisse ei saa ilma auto eelneva kindlustuslepingu sõlmimiseta kandagi. Eestis on see vabam, kuid see ei tähenda, et siin saaks seadusest mööda vaadata – liikluskindlustuse lepingu sõlmimise kohustus tuleb seadusest, lepingu sõlmimise kohustus ei sõltu LKFi saadetavast teatisest.»

Ametnik: autoomanikule jäi millegipärast vale mulje

Maanteeameti tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra (pildil) edastusel registreeriti Ameerika Ühendriikidest Soome viidud auto ümberasuja varana Soome siseriiklike tingimuste alusel.

«Eestisse on sõiduk toodud 2013. aasta septembris ja registreeritud samuti ümberasuja varana. Sõiduk ise ei vasta Euroopa nõuetele, kuid kuna on täidetud tolli paberite alusel ümberasuja nõuded, siis seda arvestades on rakendatud leebemaid nõudeid registreerimisel liiklusregistris,» selgitas ta.

«Antud juhul ei oleks olnud vahet, kas sõiduk oleks toodud Soomest või Ühendriikidest. Mõlemal juhul oleks registreerimine täpselt samamoodi välja näinud, kuna tegemist on USA turule toodetud sõidukiga ja Soomes on see arvele võetud siseriiklike tingimuste alusel. Selle tõttu võis jääda mulje, et Eestis tehti sõidukile Euroopas esimene registreerimine,» lisas Vahtra. PM