Riigikontroll: Pentus-Rosimannus jäi põlevkivitasudega jänni

Andres Reimer
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo.
Pildil riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo. Foto: Peeter Langovits

Keskkonnaministeeriumi ettevalmistus keskkonnatasude tõstmiseks on jäänud pealiskaudseks ja poolikuks, mis ei võimalda luua ühiskonnale suurimat väärtust, teatas Riigikontroll.

„Põlevkivisektoris läbi viidud Riigikontrolli auditid on näidanud, et praegused keskkonnatasud ei täida neile pandud eesmärki ega ole suunanud ettevõtjaid loodusvara säästlikumalt kasutama,“ väitis Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo. „Samuti ei ole riik koostöös põlevkivitööstusega suutnud jõuda ühisele tõenduslikule arusaamisele selles, kas keskkonnatasude suurus on optimaalne tänaste ja homsete keskkonna-, tervise ja sotsiaal-majanduslike kahjude hüvitamiseks.“

Samas pakub Riigikontroll Keit Pentus-Rosimannuse juhitavale keskkonnaministeeriumile kolmest punktist koosneva tegevuskava tekkinud ummikseisust välja tulemiseks:

1. Lükata uute energiamajanduse ja põlevkivi arengukava (2016–2030) vastuvõtmine edasi ja töötada koostöös põlevkivisektori ettevõtjatega välja tänapäevased maksustamispõhimõtted, mis võtavad arvesse põlevkivisektoris toimuvaid muutusi ning loovad pikaajalises (50 aasta) perspektiivis suurimat väärtust ühiskonnale, võttes arvesse põlevkivisektorist laekuvat maksutulu, tekitatud keskkonnakahju ning ka otseseid ja kaudseid kulutusi, mida riik ja ühiskond põlevkivi kaevandamise ja töötlemise tulemusena kannavad nii selle tegevuse ajal kui ka selle lõppemisel. Maksustamine peaks olema tasakaalukas: kui maksud on liiga kõrged, siis investorid paigutavad oma raha alternatiivsetesse raha teenimise võimalustesse, ning kui maksud on liiga madalad, siis ei muuda loodusvarade kasutada andmine ühiskonda rikkamaks.

2. Keskkonnatasude tõendusliku suuruse kehtestamiseks peaks Keskkonnaministeerium tellima põlevkivisektoriga kokku lepitud meetoditel põhineva ning kõikide osapoolte aktsepteeritud uuringu, mille eesmärk oleks välja selgitada ja hinnata terviklikult põlevkivisektori tervise-, keskkonna-, aga ka sotsiaal-majanduslikke, julgeolekulisi ja tööhõivelisi mõjusid ja eri otsuste tagajärgi rahalises väärtuses.

3. Keskkonnatasude mõjude hindamiseks peaks Keskkonnaministeerium tellima sõltumatu mõjude hindamise aruande, mis põhineb ettevõtjate esitatud kontrollitud andmetel ja võtaks arvesse põlevkivisektoris toimuvat arengut.

Eesti keemiatööstuse liit kuulutas eelmisel nädaslal alustatud jõulise kampaaniaga, et Pentus-Rosimannuse poolt kavandatav keskkonnatasude tõus hävitab põlevkivitööstuse ja toob kaasa 24 000 töökoha kadumise Ida-Virumaal. Keskkonnaministeerium nimetas kampaania väiteid eksitavateks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles