Juuni lõpu seisuga oli stabiliseerimisreservi maht soetusmaksumuses 4,9 ja turuväärtuses 5 miljardit krooni. Aastaga on turuväärtus vähenenud 2,45 miljardi krooni ehk ligikaudu 33,1 protsendi võrra.
Stabiliseerimisreservi väärtus on aastaga vähenenud enam kui kolmandiku
Rahandusministeerium märkis, et aastases võrdluses põhjustas languse 3,5 miljardi krooni kasutusele võtmine mullu juulis. Samas esimese kvartaliga võrreldes on stabiliseerimisreservi turuväärtus kasvanud 177,8 miljoni krooni võrra.
Reservi realiseeritud kasum juuni lõpu seisuga on 67,9 miljonit krooni ja realiseerimata kasum 56,5 miljonit krooni.
Esimesel poolaastal oli reservi tulusus 0,75 protsenti, seejuures esimeses kvartalis oli tulusus 2,34 protsenti ja teises kvartalis -0,83 protsenti. Teise kvartali tulusust mõjutas 20-aastase lunastamistähtajaga Saksamaa võlakirja hinna liikumine mittesoodsas suunas.
Reservi vahendid on investeeritud põhiliselt väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse (83,5 protsenti paigutuste struktuurist) ja krediidiasutuste võlakirjadesse ning hoiustesse (15,1 protsenti). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Prantsusmaa (17,7 protsenti), Hollandi (16,7 protsenti) ja Soome (13,5 protsenti) valitsuste võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 86,5 protsenti ja hoiused 13,5 protsenti.
Reservi finantsvahendite paigutamisel lähtutakse reservi nõukogu poolt heakskiidetud konservatiivsest investeerimisstrateegiast, mille eesmärgiks on tagada eelkõige finantsvahendite väärtuse säilivus ning garanteerida kõrge likviidsus. Eesmärkides kolmandal kohal on tulu teenimine.
Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal mahus 701,6 miljonit krooni. Reserv on üldmajanduslike riskide vähendamiseks mõeldud eelarvepoliitiline abinõu, samuti kasutatakse stabiliseerimisreservi vahendeid pikaajalist ühiskondlikku tulu toovate investeeringute ja strukturaalsete ümberkorralduste rahastamise stabiilsuse tagamiseks, sõjalise valmisoleku või mobilisatsiooni läbiviimiseks.