Eesti tööjõud väheneb kiiresti, vabade töökohtade ning töökuulutuste arv on aga viimastel aastatel kiiresti kasvanud, mistõttu on tööotsijad üha enam valija ja dikteerija rollis.
Tööotsijad on üha enam valija ja dikteerija rollis
CV Keskuse andmetel on tänavu töökuulutusi mullusega võrreldes 5 protsendi jagu rohkem. Esimese üheksa kuu võrdluses on 2014. aastal CV-Online’is avaldatud 10 protsenti enam töökuulutusi kui mullu. 2011. ja 2012. aasta kasv oli küll suurem, jäädes umbes 30 protsendi ligi.
«Ka tööandjad on viimastes uuringutes korduvalt rõhutanud, et tunnevad tööjõupuudust ning viimastel andmetel (pärinevad kevadel Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust) tundis tööjõupuudust koguni 58 protsenti tööandjatest,» kommenteeris CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt.
Tööpakkumiste arv on pidevas kasvus olnud samal ajal kui vabu töökäsi on vähemaks jäänud, sestap on tegemist päris suure muutusega tööturu jaoks. «Seega võib öelda, et tööturul on toimumas arengud, mis puudutavad kõiki töötajaid, tööandjaid kõigis sektorites. Nimelt nõudluse-pakkumise suhe on muutunud ja seda kardinaalselt võrreldes 4-5 aasta taguse ajaga. Selles valguses on ka selleaastane 10-protsendiline kasv täiesti märkimisväärne,» märkis CV-Online'i turundusjuht Heikko Gross.
Tööandjate jaoks tähendab see, et head inimest leida on varasemast keerulisem ja praeguste trendide jätkudes olukorda üha süveneb. «Kindlasti on tegemist tööandjate jaoks murettekitava arenguga, mis teisalt aga jällegi asetab tööotsijad 4-5 aasta tagusega ajaga võrreldes paremasse olukorda – tööpakkumisi on enam ja tööotsija on üha selgemalt valija ja dikteerija rollis,» nentis Gross.
Seega peavad tööandjad soovitud spetsialistide nimel üha rohkem pingutama. Seda eriti olukorras, kus nii mõneski valdkonnas on ka naaberriikide palgapakkumised väga läbinähtavad ning tunduvalt atraktiivsemad.
CV Keskuse andmetel on näha, et tööpakkujad panustavad ühe rohkem ka tööpakkumise kujundusse, lisades juurde fotosid, videoid ja kujundatud töökuulutusi.